Tänavu tähistavad meie maakonna kolme linna kultuurikeskused oma 55. aastapäeva. Möödunud laupäeval toimus see pidulik sündmus Põltsamaal.
Põltsamaa kultuurikeskuse direktori Janne Karu sõnul on eestlased pidanud läbi aegade üheks kõige suuremaks rõõmuks isetegemise rõõmu. Põltsamaa piirkonda on sellist rõõmu jätkunud mitte ainult aastakümneteks, vaid lausa aastasadadeks, ning linnas on sedasorti meelelahutust nauditud ikka kultuurimajas ehk praeguse nimetusega kultuurikeskuses, mida rahvasuus ka kultraks kutsutakse.
Sisult ja vormilt rahvuslik
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et ootused ja lootused olid omal ajal kultuurikeskuse valmimise eel väga suured. Kõik need, kes selles majas toimuvat korraldavad, samuti kõik, kes siinsetes ettevõtmistes kaasa löövad või pakutavat nautimas käivad, võivad tunnistada, et kunagised ootused ja lootused on kuhjaga täidetud.
Aiaots meenutas eelmise riigikorra ajast tuttavat loosungit, et kultuur peab olema sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Tegelikkuses on kultuuritegevus eestlastel ikka nii sisult kui vormilt rahvuslik olnud. Oluline on aga see, et Põltsamaa kultuurikeskuse seinte vahel on hoitud ja edasi kantud nii kohalikku kui kogu Eesti kultuuri.
Pajusi vallavanem Reet Alev meenutas aega, mil tähistati Pajusi kolhoosi 40 aasta juubelit. Siis kaeti Põltsamaa kultuurimaja saali pikad lauad 400 inimesele. Kirjalikest mälestustest võib lugeda, et kohvi keedeti selle peo tarvis 6×40 liitrit. Reet Alev näitas pidulistele fotosid, mis kinnitasid, et Põltsamaa kultuurikeskuse saalis mängiti ka lauatennist ja koroonat.
Interjööris säilitati ajalugu
Uhiuue kultuurimaja ukse ees lõigati pidulikult linti 1961. aasta 1. aprillil. Tol ajal oli asutuse ametlikuks nimeks Põltsamaa rajooni kultuurimaja. Rajooni kultuuriosakonna juhataja oli Ellen Olde, kes tegi palju tööd selle nimel, et Põltsamaa uue kultuurikeskuse sai. Maja esimene direktor oli Feliks Leemet, järgmine Sirje Tuula, kes töötas selles ametis lausa 36 aastat, täpsemalt aastatel 1963-1999. Seejärel oli Sirje Tuula kultuurikeskuse tegevusest mõnda aega eemal, tuli talle armsaks saanud majja tagasi 2003. aastal ja töötab nüüd administraatorina.
Põltsamaa kultuurimaja hoone renoveeriti aastatel 1999- 2000 ning sai seejärel nimeks kultuurikeskus. Renoveerimistööde tulemusena sai hoone juurde galerii, puhkpilliorkestri prooviruumi ja peeglisaali.
Janne Karu sõnul on kultuurikeskuse töötajatel ja tegelikult kogu Põltsamaa linna ning piirkonna rahval hea meel selle üle, et hoone fuajees säilitati 1965. aastal Nikolai Kormašovi loodud seinapannoo. Kultuurikeskuse direktoriks sai pärast hoone renoveerimist Aleksander Parman. Järgmisena võttis ligi 13 aastaks selle ameti üle Irja Targama ja temalt Janne Karu.
Janne Karu lausus, et lisaks isetegevuslastele ja maja külalistele, tänab ta südamest oma meeskonda, kelleta oleks kultuurikeskuse igapäevane toimimine võimatu. Tänukaarte jagus väga paljudele, esimese sai aga Sirje Tuula, kelle väga pikaajalist tööd Põltsamaa kultuurikeskuse direktorina tunnustati tormilise aplausiga.
TOOMAS REINPÕLD
