Eelmisel kolmapäeval võtsid Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla esindajad ette sõidu Tapale, kus tänaseks on kolme endise omavalitsuse baasil moodustunud üks suur ja tugev ühisomavalitsus — Tapa vald.
Tapa ühisomavalitsuse loomine sai teoks eelmiste kohalike valimiste järel 2005. aastal. Tapa vallavalitsuses võõrustasid külalisi vallavanem Alari Kirt ja vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi. “Kui majanduslanguse eel tuli raha uksest ja aknast sisse, siis keegi omavalitsuste ühinemise peale ei mõelnud,” rääkis Roosimägi. Tapa vallavolikogu juhi sõnul on iga omavalitsuse ülesandeks seda omavalitsusüksust edasi arendada. Seda ei saa teha ilma piisava hulga ressurssideta. Roosimägi hinnangul väike omavalitsus tõsise arendusega tegeleda ei suuda. Liiati ei tule Tapa vallavolikogu esimehe hinnangul tagasi enam selliseid majanduskasvu aastaid nagu need olid enne masu.
Kas põhilist hirmu
Vallavolikogu juhi sõnul oli enne Tapa piirkonna omavalitsuste ühinemist sealsetel ühinevate valdade inimestel kaks põhilist hirmu. Ühelt poolt kardeti seda, et Tapa linn piltlikult öeldes neelab ühinenud vallad alla ja teisalt peljati avaliku teenuse kaugenemist maapiirkondadest. Lehtse valla elanikust vallavolikogu esimees lausus, et tegelikult läks kõik vastupidi kardetule. Inimestele on hakatud pakkuma senisest paremat avalikku teenust. Seda põhjusel, et suurem vald suudab palgata paremaid spetsialiste.
Külastades tagasiteel Lehtse renoveeritud kultuurimaja ja vesteldes täiesti avameelselt sealsete kultuuriinimestega, selgus, et nad on väga rahul sellega, et endisest Lehtse vallast on saanud nüüdse Tapa valla osa. Kindlasti mängib siin olulist rolli kaugus keskusest. Kui teekond Lehtsest Paidesse ulatub mitmekümne kilomeetrini, siis Tapale on sealt ainult kümme kilomeetrit. Samas avaldasid lehtselased arvamust, et meelt lahutama või lihtsalt suure keskuse võlusid otsima Tapale nad küll ei lähe, kuid esmase vallakeskuse teenuse saavad nad sealt kätte.
Eelduseks ühine tõmbekeskus
Tapa ühinenud valla vanemaks valiti endine Lehtse vallavanem Alari Kirt. Tema sõnul on ühisomavalitsuse loomise vältimatuks eeltingimuseks ühtse tõmbekeskuse olemasolu. Samas on Tapa vallavanem seisukohal, et aeg, kus kokku pandi kaks väikest valda, on tänaseks läbi saanud. Üheks kriteeriumiks ühineva omavalitsuse loomisel peaks olema põhimõte, et tulevase omavalitsuse baasil suudetaks luua normaalse suurusega toimiv gümnaasium.
Ühinemisprotsessi alustamises lepiti omavahel kokku 2002. aasta detsembris, koostööleppe sõlmimiseni jõuti 2003. aasta märtsis. Varem püüdis Lehtse vald tihedamat koostööd teha Järvamaa Albu ja Ambla vallaga, ent seal jäi koostöö arendamine partnerite tahte puudumise tõttu soiku. Tapa on Lehtse valla jaoks igati loomulik tõmbekeskus, sest Tapa on kunagi Lehtse valla koosseisu kuulunud.
Selleks, et liitumist ette valmistav protsess tõsiselt käima läheks, palgati ametisse ühinemisprotsessiga tegelev projektijuht. Vallajuhi sõnul peeti siis vajalikuks, et projektijuht oleks inimene väljapoolt ega kuuluks ühinevate omavalitsuste ametnikke hulka. Lisaks moodustati ühinemiskomisjon, mille juhiks sai endine Tapa linnapea kui kõige suurema ühineva omavalitsuse juht. Paralleelselt projektijuhi ja ühinemiskomisjoniga tegeles ühinemist ette valmistavate küsimustega ka Arenduskoda.
Tegelikult oli ühinemisprotsessis osaline ka Kadrina vald, kes oli huvitatud nende vallaga piirnevast endise Saksi valla kolmest külast. Ühinemise järel liitusidki need kolm endise Saksi valla küla Kadrina vallaga.
Alguses olid Lehtse valla Jäneda piirkonna elanikud seda meelt, et tahavad ühineda hoopis Aegviidu vallaga. Kuid pärast tõsist selgitustööd see arvamus muutus ja ka selle piirkonna inimesed pidasid paremaks variandiks Tapa vallaga liitumist.
Ühtne tervik
Alari Kirt pidas õigeks sammuks otsust, kus nad ei moodustanud ühinemisele eelnenud valimistel mitut valimisringkonda, vaid piirdusid ühega. See aitas vältida geograafilisest printsiibist tulenevaid vastuolusid. Võib-olla just tulenevalt sellest, et Tapa ühisvalla loomise eel moodustati vaid üks valimisringkond, pole tekkinud vallavolikogus olukorda, kus kembeldaks selle üle, kas linn saab midagi rohkemat kui maapiirkonnad või vastupidi. Valimiste tulemusena on 21-liikmelises vallavolikogus 9 liiget väljastpoolt Tapa linna piire. Maapiirkondade inimeste valimisaktiivsus ühisomavalitsuse valimistel oli oluliselt suurem kui Tapa linna inimestel – lausa viiendiku jagu.
Küll on ümber korraldatud valla allasutuste juhtimine. Alari Kirti sõnul on väga tähtis inimeste pidev ja võimalikult põhjalik informeerimine. Et inimesed oleksid ühinemistemaatikaga võimalikult hästi kursis, anti neljal korral välja ühinemise teemat käsitlevat ajalehte. Ühinemise läbiviimisel kasutati ka väliskonsultandi abi, kes aitas kaardistada protsessid, mis ootavad ees pärast ühinemist. Samas polnud väliskonsultandi kaasamine tagantjärele vaadates vajalik, sest nad on ka ise suutelised otsustama, millised ametnikud peaksid valla struktuuri kuuluma ja kuidas valla juhtimine üles tuleks ehitada. Väga põhjalikult valmistati ette ühinemisprotsessi ajakava, mis andis kindluse selles osas, et üks või teine vajalik toiming kokkulepitud tähtajaks tehtud saab. Enne ühinemist valmistati ette ühinemisleping, kuhu said kirja ka teeninduspunktid, nende asukohad ja toimimise põhimõtted. Ühinemisleping nägi ette, et teeninduspunktid tegutsevad neli aastat. See prognoos osutus õigeks, sest nüüd neid enam vaja ei ole ja inimestel nende vastu huvi puudub.
Ühisomavalitsused veel suuremad
Ettevalmistusprotsessi käigus kirjutati valmis ka valla põhimääruse projekt, arengukava alused ning investeeringute kava projekt. Näiteks määrati põhimääruses ära viis kogukondlikku piirkonda, mis on väga oluliseks demokraatia teostamise instrumendiks. Lepiti kokku, et igasse vallavolikogu alatisse komisjoni peab kuuluma vähemalt üks inimene kogukondlikust piirkonnast. Varasema nelja aasta jooksul pidi vallavalitsuse liikmete hulka kuuluma üks inimene endisest Lehtse vallast ja üks inimene endisest Saksi vallast. Nüüd on nendest põhimõtetest loobutud, sest inimestel on kartused hajumas ja igast piirkonnast on raske leida ka pädevaid inimesi ühe või teise ametiposti täitmiseks või puudub seal huvi vallavolikogu komisjonides töötada.
Keerukamaks muutis Tapa valla loomise ühinemisprotsessi toimumine üle maakonna piiride. Riik ei jõudnud oma tegevusega ühinemisprotsessiga sammu pidada. Mõnda aega peale ühinemist tuli Lehtse inimestel jätkuvalt käia teatud asju ajamas Järvamaal. Kulus pea aasta enne, kui need probleemid likvideeritud said.
Tapa valla juhid väitsid, et omavalitsuste liitumine lähitulevikus on paratamatu protsess ning võitjad on pigem need piirkonnad, kes selle protsessi kiiremini läbi teevad. Perspektiivis oleks tark moodustada lähiaastatel juba 14 000-15 000 elanikuga ühisvaldu.
Ühinemine arvudes
*Tapa valla elanike arv on praegu umbes 8700, mis ühinemisprotsessi ajal oli umbes 1000 võrra suurem
*Ühinemise perioodil elas Saksi vallas 1200, Lehtse vallas 1600 ning Tapa linnas 6900 inimest
*Ühinenud vallas tegutseb neli kooli, millest kaks asuvad väljaspool Tapa linna, üks Lehtses ja teine Jänedal
*Mõlemad Tapa valla maakoolid on põhikool-lasteaiad
*Ühtki kooli, lasteaeda, kultuurimaja ega raamatukogu pole ühinemise tulemusena ega ka ühinemisjärgsetel aastatel suletud
i
TOOMAS REINPÕLD
