Küllap teevad paljudes kodustes majapidamistes praegu perenaised kurke sisse mitmel erineval viisil. Tõsine kurgitegu on käsil ka Põltsamaa Felixis, kus tänavu töödeldakse 2100 tonni nii eksporditavat kui kodumaist kurki.
Tööstuslikult töödeldava kurgi hulk tõestab, et kodudes tehakse neid traditsioonilisi köögivilju aina vähem sisse, samas suureneb ka eksporditavate kurgihoidiste maht.
Kasvatajaid vähem, kogused suuremad
Küllap on töödeldava kurgikoguse kasvavad mahud üheks põhjuseks, miks lisaks kodumail kasvatatule on seda köögivilja vaja ka teistest riikidest sisse osta. Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul varutakse tänavu 1300 tonni kurki kodumaistelt kurgikasvatajatelt ning 800 tonni ostetakse mujalt sisse.
Imporditav kurk ostetakse valdavalt Lõuna-Saksamaa kurgikasvatajatelt. Esksporttooret vajatakse seetõttu, et töödeldavad kurgikogused on väga suured. Kui Eestis kestab kurgihooaeg ligikaudu kuus nädalat, siis Saksamaal kuni kümme, mis võimaldab kurgi töötlemise aega pikendada.
Eestist varutav kurk ostetakse üheksalt pikaajaliselt Felixi partnerilt Pärnu-, Viljandi-, Rapla- ja Virumaalt. Aastatega on kurgikasvatajate arv, kellelt kurki ostetakse, natuke väiksemaks jäänud, ehkki varutavad kogused on suurenenud. Varem on kurki varutud kuni kaheteistkümnelt kasvatajalt. Aasta tagasi osteti Eesti kurgikasvatajatelt 1100 tonni kurki.
Nagu kõik teisedki põllu- ja aiasaadused, valmivad ka kurgid sel aastal tavapärasest umbes kaks nädalat hiljem. Kui tavaliselt on kurkide valmimise kõrghetk olnud juulikuu viimane kolmandik, siis seekord jääb see augustikuu esimesse poolde.
Alustati juba enne jaanipäeva
Kurgitegu läks Felixis käima juba enne jaanipäeva ja siis panustati peamiselt eksporttoodete valmistamisele, et Soome, Rootsi, Lätti, Leedusse ja Venemaale eksporditavad kogused tehtud saaks. Väjla viidavate kurgihoidiste maht on kasvanud just Rootsi mineva kauba arvelt.
Kuid ka Eestisse müüdavate toodete maht on kasvanud lühikese ajaga umbes kolmandiku võrra. Eesti turule saadetavad kurgihoidised valmivad kohalikust toormest.
Tuntav mõju kodumaise turuosa kasvule on olnud uuel, lihtsalt avataval purgikaanel, mis võeti kasutusele kaks aastat tagasi, samuti uudistoodetel ja tuntud ning populaarsel Põltsamaa kaubamärgil. Purgid, kuhu töödeldav kurk hoidistena jõuab, tarnitakse enamjaolt Järvakandi klaasitehasest. Purgikaaned saadakse Poolast.
Põhjamaades saavad lihtsalt avatavaid purgikaasi kasutada ainult Orkla kontserni tehased, nende hulka kuulub ka Põltsamaa Felix.
Kui tööstuskaupade kauplusest on päris keeruline Eestis valmistatud toodet leida, siis vastukaaluks hindab eestlane üle kõige kodumaist toidukaupa. Kõige populaarsem Felixi kurgihoidiste seas on Põltsamaa võileivakurk, mida on isegi järgi üritatud teha.
Uudistoode paprikakurk varsti poes
Eesti kurgi tootmisse jõudes on asutud valmistama tooteid kodumaise turu jaoks. Uudistootena jõuab kaubandusse paprikakurk, kus purki on pandud pikad kurgisektorid paprikamarinaadis. See on tavapärasest vürtsikam. Lisaks vürtsikusele on see toode välimuselt värvikam. Kokku valmistatakse sellel hooajal umbes 60 erinevat kurgihoidist.
Felixi tootmishoones on neli liini. Tooted on osaliselt kattuvad selles mõttes, et mõnel tootel on sama marinaad, kuid erinev kuju, näiteks sama marinaadiga terve piknikukurk ja viilutatud piknikukurk.
Hooajatöötajad aitavad hädast välja
Et nii suure koguse kurkide töötlemisega planeeritud ajaga toime tulla, võeti sellel aastal tootmisse appi üle 200 hooajatöölise. Kõige rohkem lisatööjõudu kurkide töötlemisel vajati juulikuu esimeses pooles. Siis oli käigus mitu erinevat käsitöömahukat liini ja rakendust leidis umbes 220 hooajatöötajat.
Näiteks Lätisse eksporditud kurkide töötlemisel tuli palju käsitsitööd teha, sest retseptid erinevad oluliselt Eestisse müüdavate kurgitoodete retseptidest. Ka käsitsi pakkimisel on kurgihoidiste puhul väga suur tähtsus.
Marek Viiloli sõnul on osa hooajatöölisi neil abiks olnud ka mitmetel varasematel aastatel ning nemad enam kuigi põhjalikku koolitamist ei vaja. Kuid üldiselt alustatakse hooajatööliste koolitamisega juba varakult. Juba mais-juunis toimuvad koolituspäevad. Juuni alguses, samal päeval kui avati Felixi uuenenud mahlatehas, toimus ka hooajatöötajate koolituspäev, kus nad läbisid töö- ja toiduohutuse alase koolituse. Samuti räägiti igale hooajatöölisele lähemalt just tema töölõiguga seonduvast. Kellel tuleb kurke pesta, kellel sorteerida, kellel pakkida jne. Juba kogenud hooajatööliste kõrval on alati ka palju uusi inimesi, kes vajavad põhjalikumat väljaõpet.
Hooajatööliste kohaletoimetamiseks sõidavad bussid ringi Jõgeva-, Viljandi- ja Järvamaal. Kaugemalt tulnud inimestele võimaldatakse ka majutust. Suurema osa hooajatöötajate töölepingud lõpevad pärast kurgihooaja lõppemist, sest see on oluliselt suurema tööjõuvajadusega kui kõrvitsa töötlemine. Kõrvitsahooajal läheb lisaks põhitöötajatele tarvis 80-90 lisatöötajat. Paljud hooajatöölised töötavad põhikohaga hoopis muudes ametites ja tulevad Felixisse oma puhkuse ajast.
Kõrvitsategu algab septembris
Ettevõtte turundusjuht loodab, et varsti algava kooliaasta esimese koolipäeva õhtuks peaks kurgitegu lõpetatud olema. Pole siiski välistatud, et kurgihooaeg septembrikuu esimese nädala lõpuni kestab. Seejärel jõuavad Felixi tootmisliinidele kõrvitsad. Turundusjuht märkis, et septembri teise dekaadi alguses peaks kõrvitsategu käima olema läinud. Kõrvitsat plaanitakse käesoleval aastal töödelda umbes sama palju nagu möödunud aastal ehk 900-1000 tonni, mis turustatakse põhiliselt Soomes, Rootsis ja Eestis.
Tänavu plaanitakse kõrvitsahoidiseid esimest korda ka Lätti müüa. Paralleelselt kõrvitsa töötlemisega algab väiksemas mahus juba ka kapsategu, et tagada kaubandusele jõuluajaks vajalik kogus kapsast. Tõsisem kapsategu läheb käima oktoobri teises pooles. Mõistagi valmistatakse hooajatoodete kõrval ka suppe, valmistoite jmt. Aasta algus on Felixi töötajate jaoks veidi rahulikum periood ning alles uuel hooajal käivitub tõsine tootmistsükkel uuesti.
TOOMAS REINPÕLD
