Kakskümmend aastat tagasi otsustasid Põltsamaa linna ja piirkonna ettevõtjad ühisesse organisatsiooni koonduda. Nüüd oli neil põhjust liidu sünnipäeva tähistada.
Möödunud reede õhtul tähistati Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kahekümnendat aastapäeva pidulikult Põltsamaa lossikompleksi saalis.
“Kas mina olen ettevõtja?” esitas endale küsimuse õhtu avasõnad öelnud Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Janne Karu. “Mul on hea idee ja ma viin selle ellu. Ma usun, et ma olen ettevõtja. Mul on ju eesmärk ja võib-olla ka risk seda mitte saavutada. Siiski on mul vajadus planeerida oma tegevust ja vajadus kaasata erinevaid ressursse – raha, aega, partnereid,” arutles Karu.
Haridus- ja kultuurinõuniku sõnul pole ta siiski tulnud ettevõtjate ees arutlema selle üle, kas tema sobib ettevõtjaks või mitte. Ta kinnitas, et Põltsamaa on asukohalt soodne paik ettevõtluse arendamiseks. Seda näitabki ettevõtjate rohkus.
Alustasid võrdselt vaestena
“Täna kakskümmend aastat tagasi sai teoks koosolek, kus otsustati Põltsamaa Ettevõtjate Liit asutada,” sõnas liidu praegune president Andres Vään. Ühenduse esimene president Jüri Reinpõld ütles, et tal on see päev päris hästi meeles. “Siis oli keeruline ja vastuoluline, kuid samas huvitav aeg. Vähemalt meie jaoks, kes me tollel ajal alles noored ettevõtjad olime,” rääkis ta.
Põltsamaa Ettevõtjate Liidu esimese presidendi sõnul loodi paljud praegustest ettevõtetest 1990. aastate alguses. Liidu asutas üheksa ettevõtet, kuus nendest olid välja kasvanud omaaegsest EPTst ehk koondise “Eesti Põllumajandustehnika” Põltsamaa osakonnast.
Jüri Reinpõld lausus, et tegelikult oli idee algatajaks nüüdseks manalateele läinud legendaarne põltsamaalane, linna aukodanik Endel Pajumägi. Ettevõtjate liidu registrisse kandmine polnud siis nii lihtne, nagu praegu oleks. Seetõttu jõudis Põltsamaa Ettevõtjate Liit registrisse alles 1992. aasta augustis. Juba paar nädalat pärast asutamiskoosolekut toimus Eestis rahareform ja seetõttu alustasid tollased noored ettevõtjad võrdselt üsna vaestena. Reinpõllu sõnul ei vasta ettevõtjate puhul tõele jutud sellest, et midagi oli võimalus erastada-ärastada. “Erastada sai küll, see väide vastab tõele. Kuid ärastada mitte, sest kogu ettevõtjate kasutusse läinud vara tuli välja osta. Niisama ei antud midagi. Vara väljaostmiseks kulunud summa tagasiteenimiseks kulus neli-viis aastat,” nentis ta.
Uute põhimõtete järgi
Andres Vään rääkis sellest, millest üldse Põltsamaa Ettevõtjate Liidu asutamise mõte alguse sai. 1990. aastal tuli Põltsamaa ettevõtjatel esineda tollaste tippjuhtide seltskonnale, kus jututeemaks oli aktsiaselts. Vään meenutas, et tegu polnud üldse mitte rumalate inimestega, kuid ometi ei kujutanud nad ette, et olemas võiks olla ka teistsugune ettevõtlusvorm. Vääni sõnul oli tollane suhtumine pleenumlik ja ilmselt sealne õhkkond kutsuski esile vajaduse vastukaaluks tollaste ettevõttejuhtide liitudele moodustada kohalik ettevõtete liit uute põhimõtete järgi.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et ühelt poolt mõtlevad paljud neist praegu kahekümne aasta tagusele ajale tagasi heldimusega, ehkki aeg oli siis keeruline ja määramatu. “Kuid meis oli siis tõsine kihk midagi teha. Kes meist oskas tollel hetkel arvata, et me oleme üsna varsti Euroopa Liidu liikmed. Või kes oskas siis ette aimata, et maailm on juba peagi meie jaoks nii avatud, et vahel igatseme taga suuremat omaette olemist,” arutles linnapea.
Samas tõdes Aiaots, et nii ettevõtjad kui ka omavalitsused on olnud selles keerulises ja tempokas ajas väga vintsked ning paindlikud. Linnapea märkis uhkusega, et enamik nendest ettevõtetest, kes umbes kahekümne aasta eest tegevust alustasid, on praegu alles ja jätkavad edukalt. Linnapea meenutas masu eelset aega, mil ta käis Põltsamaa pankades uurimas pangatöötajate arvamust selle kohta, kuidas Põltsamaa ettevõtetel läheb. Linnapea sai siis vastuseks, et tegelikult läheb Põltsamaa piirkonna ettevõtetel päris hästi, aga nad võtavad liiga vähe laenu. Kui Aiaots sama küsimusega pärast majanduslangust pankade poole pöördus, sai ta vastuseks, et Põltsamaa ettevõtetel läheb endiselt hästi, sest neil pole laenudega probleeme.
Linnapea ütles kokku tulnud ettevõtjatele, et nad on väga arukalt ja ettenägelikult käitunud. “Praegune Põltsamaa poleks niisugune, nagu see praegu on, kui te poleks omalt poolt andnud suurt panust linna arengusse.” tõdes ta.
Ettevõtlus on elustiil
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev nentis, et ettevõtlus on elustiil ja kutsus ettevõtjaid üles seda jätkama. Pajusi vallavanem Reet Alev rääkis, et talle saatis kaardi üks väike Pajusi laps. Kaardile oli laps kirjutanud tänusõnad selle eest, et ta saab õppida pisikeses kodulähedases koolis. Pajusi vallavanema sõnul tähendavad temale saadetud tänusõnad tänu ka ettevõtjatele, kes annavad tööd paljudele nende laste emadele-isadele. Ettevõtjatele tunnustavaid sõnu lausunud EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer ütles, et tegelikult jõuab ettevõtjate tegevus otsesemalt või kaudsemalt välja ka kiriku ja koguduseni. Tänu Põltsamaa edukale ettevõtlusele on EELK Põltsamaa Niguliste kogudus praegu liikmete arvult Eestis viies. Kirikuõpetaja sõnul on kohalikud ettevõtjad kiriku hea käekäigu nimel oma panuse andnud, olgu siis remonditööde teostamisel või koguduse abistamisel.
Eltas Auto juhataja Hillar Kulu lausus täpsustuseks Jüri Reinpõllu sõnavõtule, et Andres Vään valiti Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendiks 2001. aasta 26. aprillil, mis tähendab, et ta tegutseb selles ametis juba kaheteistkümnendat aastat järjest. Eltori juhataja Leo Tõnson ütles, et Vääni juhivõimeid tõestab fakt, et tema emakodu asub Lõuna-Eestis, ta peamine peatuspaik on Kesk-Eestis Põltsamaal ja tema praegune igapäevatöö on seotud Põhja-Eestis asuva pealinnaga.
Põltsamaa Ettevõtjate Liidu pidulikule aastapäevaüritusele olid meeleolu loomas ja jalakeerutamise võimalust pakkumas Antti Kammiste ning Meelis Punder ja nii jätkus rõõmu ning lusti veel pikkadeks õhtutundideks.
i
TOOMAS REINPÕLD
