Põltsamaal on olnud pikemat aega probleemiks linna biopuhasti vähene võime töödelda heitvett, mille hulk on aastatega märgatavalt kasvanud. Märtsi teisel poolel alustati linna biopuhasti juures ehitustöödega, mille tulemusena valmivad uued settebasseinid.
Uute basseinide valmides lahenevad linna heitvee töötlemisega seotud mured. Paremkalda linnaosa trasside rajamine koos biopuhasti laiendamisega läheb maksma 2,03 miljonit eurot.
Osaühingu Põltsamaa Varahaldus tegevjuhi Kuldar Kipperi sõnul hakati Põltsamaa biopuhasti teise etapi väljaehitamise vajadusest rääkima kohe pärast puhasti valmimist 1980. aastate alguses ning selleks jäeti ettenägelikult ruumi.
Settebasseinide laiendamise tulemusena suureneb Põltsamaa linna biopuhasti aeratsioonivõimsus umbes kolmandiku võrra. Biopuhasti laiendus on osa Põltsamaa linna vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisest ning see on liidetud lepingule, mis on sõlmitud ASiga Nordecon. Paremkalda linnaosa trasside rajamine lõpetati juba möödunud sügisel, kuid tegemata on haljastustööd ja teed on tarvis lõplikult taastada.
Biopuhastile väike reserv
Põltsamaa biopuhasti töötas juba pikki aastaid kriitilisel piiril, seepärast levis üle linna väga ebameeldiv lõhn.
“Biopuhastile on vaja tagada töökindlus ka kõige suurema reostuskoormuse perioodil ning samas tuleb garanteerida keskkonna puhtus. Just seetõttu settebasseinide laiendus ette võetigi,” rääkis Kipper. Eelmisel aastal ehitati käesoleva projekti käigus välja nn ühtlustusmahuti betooniosa, mis hakkab tööle siis, kui biopuhastisse jõuab heitvesi, mis ei vasta n-ö normaalsetele näitajatele. Selline vesi suunataksegi esmalt ühtlustusmahutisse ja kui see normaliseerub, taastatakse tavapärane heitvee pealevool puhastile. Ümberlülitus puhastist ühtlustusmahutisse ja vastupidi toimub automaatselt.
Kuldar Kipperi sõnul ei tähenda uute settebasseinide rajamine seda, et biopuhasti võimsus on edaspidi väga suur, kuid pärast ehitustööde lõppemist vastab see hetkeolukorra vajadusele.
“Linnaelanike poolt tekitatava reovee puhastamiseks on puhastil võimsust palju, kui aga pidada silmas varu mõne lisanduva tööstusettevõtte tarbeks, siis sõltub paljugi sellest, milline on tootmise spetsiifika,” nentis Põltsamaa Varahalduse tegevjuht, kelle sõnul pole võimaliku tunduvalt suureneva reostuskoormusega ette arvestatud.
Lisatöödeks täiendav riigihange
Ehitustöid teostava firmaga sõlmitud lepingu kohaselt peaks settebasseinide laiendus valmima käesoleva aasta lõpuks, Kuldar Kipper loodab aga, et tegelikult saadakse valmis juba hilissügiseks.
“Kui jälgin praegu ehitustööde kulgu, pean ma seda täiesti reaalseks,” lausus Kipper.
Settebasseinide laiendamisega pole tema sõnul siiski päris kõik plaanitud tööd biopuhasti juures lõppenud. Näiteks on kavas biopuhasti juures asuvad hooned soojustada ning settebasseinide sisepinnad spetsiaalse ainega katta, mis pikendab basseinide kasutusaega. Biopuhastisse paigaldatakse ka täiendav mudatsentrifuug. Nii välditakse kriisiolukorra tekkimist juhuks, kui üks mudatsentrifuug rivist välja langeb või kui settebasseinidest välja pumbatava muda koguse pressimiseks ühe seadme võimsusest ei piisa.
Kuldar Kipperi sõnul liidetakse biopuhasti lisatööd ning Põltsamaa kesklinna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ühtsesse riigihankesse.
Amortiseerunud torustiku asemel uus
Kui praegu keskenduti trasside rajamisel sellele, et kõik Põltsamaa elanikud saaksid vee- ja kanalisatsiooniteenust kasutama hakata, siis uue hanke puhul plaanitakse kesklinna piirkonnas vanad amortiseerunud torud välja vahetada. Põhiliselt puudutab see Õuna tänava korterelamute piirkonda, samuti Kuperjanovi tänava ja Tartu maantee piirkonda. Samuti lülitatakse plaanitavasse riigihankesse täiendav veeühendus läbi Põltsamaa jõe, et parandada jõe erinevatel kallastel asuvate linnaosade vahel vee tarnekindlust. Suurendada plaanitakse ka Lühikese tänava joogiveepumpla võimsust. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmima lasteaia Tõruke lähistel uus joogiveepumpla.
Töid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Põltsamaa linna ning selle lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Projekteerimis-ehitustööd” raames. Projekti kaasrahastajateks on Põltsamaa linn ja Põltsamaa Varahalduse OÜ.
Vana torustik vahetatakse välja
*Põltsamaa kesklinnas vahetatakse välja vee- ja kanalisatsioonitorustik, seda eelkõige Õuna tänava korterelamute piirkonnas, Kuperjanovi tänava ja Tartu maantee piirkonnas
*Täiendav ühendus rajatakse ka läbi Põltsamaa jõe
*Suurendatakse Lühikese tänava joogiveepumpla võimsust
*Valmib joogiveepumpla lasteaiaTõruke lähedal
Põltsamaale mahuks veel toidutööstusi
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots:
“Põltsamaa vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise ning biopuhasti laiendamise kohta võib öelda, et siin on ühendanud oma jõud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja Põltsamaa linn. Põltsamaa biopuhasti töötas kriitilisel piiril, igasugune tehniline rike või ka inimlik eksitus võimendus siin tugevalt. Kui biopuhasti sügiseks valmib, siis on sellel ka väike reserv, mis võimaldab heitvett töödelda ka kõige suurema reostuskoormuse perioodil.
Edaspidi tuleb jälgida, et kui reostuskoormus suureneb, siis peab selle põhjustaja leidma esmalt võimaluse koormuse minimaliseerimiseks ja heitvee ühtlaseks suunamiseks biopuhastisse.
Biopuhastisse suunatavale heitveele on kehtestatud kindlad nõuded, millest heitvee tekitajal tuleb kinni pidada. Kindlasti ei saa öelda, et Põltsamaale enam ühtegi toidutööstust juurde ei mahuks. Probleem on hoopis selles, kuidas biopuhastisse saadetavat heitvett eelnevalt käideldakse.
Kui ka kesklinna piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid rekonstrueeritud saavad, pumplad korda tehakse ning veesurve vajalikule tasemele tõstetakse, võib öelda, et mured Põltsamaa linna veevarustuse ja kanalisatsiooniga on saanud nüüdisaegse lahenduse.”
i
TOOMAS REINPÕLD
