Elus on ikka nii, et kord läheb ühes valdkonnas paremini ja teises kehvemini, mõne aja pärast vahetuvad aga kohad. Pole kellelegi teadmata, et enne masu oli väga edukas valdkond ehitus. Majanduslangusega kaasnes märkimisväärne tagasiminek ehitustegevuses ning paljud selle töö mehed said ametist priiks. Nüüd ollakse ehitussektoris jälle tõusuteel.
Vaja koolitust viimistlejatele
Selliste muutustega peavad suutma sammu pidada ka kutseõppeasutused, kus erinevate elualade oskustöölisi koolitatakse. Põltsamaa Ametikooli ehitus-, puidu- ja puusepatöö kutseõpetaja Ivar Viksi sõnul korraldasid nad aastaid tagasi täiskasvanutele viimistluskoolitusi. Praegu koolil aga ehituse-viimistluse õppekava ei ole. Kutseõpetaja sõnul on aga seda tarvis, sest viimistlusoskustega inimeste järele on nõudlus kasvanud. Need koolitused on suunatud eelkõige kohalikule piirkonnale.
Ivar Viksi sõnul ei ole täiskasvanutele mõeldud koolitused mitte kolme aasta pikkused nagu ehituseriala õppivatel noortel, vaid olenevalt rühma tasemest 80 või 120 tundi. Kolmeaastasest ehituseriala õppekavast saab välja võtta 80- ja 120-tunnised moodulid ning nende põhjal täiskasvanuid õpetada. Nii on võimalik korraldada näiteks eraldi kursus tapetseerijatele, plaatijatele, viimistlejatele ja tasandajatele.
Praegu on Põltsamaa Ametikoolil olemas puit- ja kiviehitiste restauraatori ning kivi- ja betoonitööde õppekava. Kivi- ja betoonitööde vastu Põltsamaa piirkonnas hetkel tõsisemat huvi ei ole. Praegu tehakse kohalikus piirkonnas väiksemaid ehitus-ja remonditöid, mistõttu on vaja laiemate ehituslike oskustega inimesi. Ka töötukassast on küsitud, kas ametikoolil oleks võimalik selliseid koolitusi korraldada. Neil on käinud inimesi nii politseist kui pangastki.
Esiplaanil praktiline õpe
Ivar Viksi sõnul on viimistluse õppemoodulis vähendatud teoreetilise õppetöö osakaalu ning suurendatud praktiliste tööde mahtu. Teooria moodustab viimistluse eriala õppemoodulist umbes ühe kolmandiku. Teooriat ei loeta kohe kogu õppemooduli ulatuses, vaid esmalt võetakse läbi teoreetiline osa seina ettevalmistamiseks viimistlustöödeks ning siis tehase see töö ka kohe praktiliselt läbi.
Plaatimise puhul toimitakse täpselt samuti. Ivar Viksi sõnul on viimistluses toimunud spetsialiseerumine ja viimistluseriala oskustöölised on jagatud nelja kategooriasse, kusjuures kutseeksamil hinnatakse iga oskust eraldi. Andmed inimeste kutseoskuste kohta pannakse üles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ehitusettevõtete liidu kodulehele. Kui mingi ehitusfirma vajab teatud viimistlusoskusega töölisi, siis on kerge nende andmeid leida.
Õppekava valmib sügiseks
Viimistluseriala õppekava on Põltsamaa Ametikoolis alles koostamisel ning sügiseks loodetakse see valmis saada. Kui õppekava on valmis, saab hakata koostama riiklikku koolitustellimust. Ametikooli kodulehelt on saab infot selle kohta, mida kujutab endast täiskasvanutele mõeldud kursus, kui palju on seal teooriat ja kui suur osakaal praktilistel töödel.
Põltsamaa Ametikoolile on appi tulnud ka mitmed tugevad firmad. Koolile tuuakse tarvilikke materjale, mida kutseoskuste praktiseerimisel tarvis läheb, ja demonstreeritakse neid. Ivar Viks kinnitas, et sellest on väga suur abi, sest rahaga on praegu kitsas igal pool, sealhulgas ka ametikoolil.
Alates tänavusest aastast on Põltsamaa Ametikoolis muudetud ka kooli tutvustavate infopäevade sisu ja üldhariduskoolide õpilastele antakse põhjalik ülevaade sellest, mida kujutab endast üks või teine ametikoolis õpetatav eriala, kuidas toimub õppetöö ja milliseid võimalusi pakutakse Põltsamaa Ametikoolis nii õppimiseks kui ka vaba aja veetmiseks.
Aidatakse kõiki, kes õppida tahavad
Kui ehitusbuumi ajal oli Põltsamaa Ametikoolis vahel probleemiks, et mõned selle eriala noormehed läksid enne kooli lõpetamist piiri taha tööle ja osutusid kooli jaoks kadunuiks, siis tänavu sõlmis Põltsamaa Ametikooliga lepingu kaks Soome firmat, kuhu poisid saavad praktikale minna ning ka koolituspäevi on need firmad valmis ametikoolis korraldama.
Viksi sõnul on hakanud ka Eesti ehitusfirmad ehitajatele päris korraliku palka maksma, sest majanduse taastudes on taas ehitajate järele suurem nõudlus. Paraku ongi hetkel suur osa ehitajatest piiri taga tööl. Põltsamaa piirkonna ehitusettevõtjadki on aru saanud, et tublimatele meestele tasub maksta korralikumat palka, siis pole põhjust muretseda ka töö kvaliteedi pärast. Samas on tublid töömehed sageli juhendajateks ka praktikantidele ning tagasihoidlikumate oskustega töölistele.
Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibena sõnul on nende eesmärgiks koolitada kutseoskustega inimesi eelkõige ikka Eesti riigi jaoks. Probleemiks pole see, kui noored inimesed käivad välisriikides praktikal, täiendavad seal kutseoskust ning õpivad võõrkeeli, kuid hea on teadmine, et nad kord võõrsilt jälle kodumaale tulevad.
Ametikoolis on mõeldud ka nendele noortele, kes ei tule toime üldainete omandamisega, kuid tahaksid saada tubliks tööinimeseks. Neil võimaldatakse omandada kutseoskused ilma keskhariduseta. “Kui me pakume võimalust ilma üldaineid omandamata kutseoskus omandada, siis saab sellisest noorest tööinimene, temast ei kujune abivajajat, kes käsi pikal, toetusi ootab. Kõiki neid, kes ise ametit õppida tahavad, püüame meie omalt poolt maksimaalselt aidata,” kinnitasid Viive Kibena ja Ivar Viks.
i
TOOMAS REINPÕLD
