Kevadel pidasid haridus- ja teadusministeerium ning Põltsamaa linnavalitsus läbirääkimisi Põltsamaa koolide ja koolivõrgu tuleviku üle ning plaanisid ühisgümnaasiumi ja ametikooli ühendamist. Koolide ühendamise sünergia pidanuks tulema õppekvaliteedist, valikute mitmekesisusest ja kulude optimeerimisest. Mais otsustas Põltsamaa linnavolikogu, et Põltsamaa ühisgümnaasium jätkab linna omandis oleva 12-klassilise koolina, gümnaasiumiosa ei anta üle riigile, samuti ei liideta kooli ametikooliga.
Paraku on tõsiasi, et õppijate arv Eestis väheneb ja see viib õpilased vabadele kohtadele suuremates linnades asuvates kutseõppeasutustes, mistõttu õpilaste nappuse all kannatavad eelkõige väljaspool maakonnakeskusi asuvad koolid. Kui Eestis tervikuna on viimase viie aasta jooksul kutseõppes õpilaste arv vähenenud üheksa protsenti, siis Põltsamaa ametikoolis on õpilasi jäänud vähemaks 35 protsendi võrra.
Haridus- ja teadusministeerium analüüsis Põltsamaa linnavolikogu otsuse järel põhjalikult Järvamaa koolivõrguga seonduvat tervikuna, sealhulgas ka kutsehariduse korraldust Põltsamaa-Paide-Türi kolmnurgas. Analüüs näitas, et iseseisva koolina pole Põltsamaa ametikool pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning õppimisvõimaluste tagamiseks piirkonnas on vajalik korraldada õppetöö koostöös teiste kutseõppeasutustega. Ministeeriumi arvates on Põltsamaa ametikooli ja Järvamaa kutsehariduskeskuse liitmine võimalikest valikutest kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum. Seega, kui valitsus nii otsustab, siis võiks reaalne liitumine olla võimalik aasta pärast, mis jätab ümberkorraldusteks piisavalt aega.
Miks on see kõige mõistlikum valik? Esiteks pakub Järvamaa kutsehariduskeskus õpet samadel erialadel kui Põltsamaa ametikool, ainus erand on täna tervishoiu ja sotsiaaltöö eriala ning kodumajanduse raames õpetatav koka eriala, kuid Järvamaa kutsehariduskeskuses on võimalik avada ka need erialad. Teiseks on erinevalt Põltsamaa ametikoolist Järvamaa kutsehariduskeskuses vajalikud investeeringud tehtud ja ka kõikidele Põltsamaa ametikooli õpilastele on seal võimalik tagada head õppimis- ja elamistingimused.
Tõsi, teatud investeeringuid on struktuuritoetuste abil tehtud ka Põltsamaa ametikooli taristusse: näiteks on renoveeritud ametikooli territooriumil küttetrassid, ehitatud uus katlamaja ning uus praktikamaja. Need investeeringud ei jää aga kindlasti kasutuseta. Näiteks uut praktikamaja saaks kasutada tulevikus ka piirkondliku koolituskeskusena, mida saaksid kasutada nii Järvamaa kutsehariduskeskus kui ka teised kutseõppeasutused
Riik tagab kindlasti kõigile Põltsamaa ametikooli õpilastele valitud erialal õppe jätkamise ja kutse omandamise võimaluse. Muudatused viiakse ellu võimalikult mugavalt: õpilased, kes on Põltsamaa ametikoolis õppima asunud, saavad seal ka kooli lõpetada, kui nad ise ei soovi kiiremini Järvamaa kutsehariduskeskusse õppima asuda.
i
JÜRI SASI, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja
