Detsembris on sobiv aeg mõelda läbi eelseisvad tubased tööd, teha paberitööd ning võtta kokku suveperiood. Lisaks on see aeg, mil vaadata üle oma masinapark ja tehnika ning mõtelda läbi uuendus- ja remondivajadused. Tehnika töökindlus ja mõistlik kulu on tähtis nii põllumeestele, talvistele teehooldajatele, metsameestele, ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele kui paljudele teistele. Just töökindlust silmas pidades tuleks tehnika soetamisel ja kasutamisel mõelda läbi kõik riskid ja ka võimalik kaitse.
Viimastel aastatel on põllutehnika kindlustamine üha enam hoogu kogunud ning inimesed on hakanud kindlustuse olemasolu enam väärtustama. Nii näiteks on Salva portfellis põllumajandustehnika kindlustamine kasvanud 10 protsenti. Samas on ka kasvanud kahjujuhtumite arv, kokku on Salva maksnud 2011. aasta esimese 9 kuuga hüvitisi üle 392 tuhande euro.
Möödunud suvel andsid põllutehnika kindlustusjuhtumites tooni peamiselt põllutöömasinate rikked. Enim kippusid purunema mitmesugused niidukid ning tüüpilisemad õnnetusjuhtumid olid seotud kivile või puule otsasõiduga, mis põhjustasid põllutöömasinate sildade, käigukastide ja teiste osade purunemist ning töö katkemist. Näiteks tuli ette juhtumeid, kus kombain sõitis otsa drenaazhikaevule. Parandamine läks lõpuks kokku maksma üle 5000 euro.
Samuti toovad suure kahju kaasa mitmed masinatega seotud õnnetused ja tulekahjud, mis võivad lõppeda masina täieliku hävimisega ning mitmekümnete tuhandete eurode suuruse väljaminekuga. Tuleb tõdeda, et kindlustada on odavam kui loota heale õnnele või maksta kahjud kinni omast taskust.
Seetõttu on esimene soovitus masina soetamisel mõelda läbi kõik kindlustusvõimalused ja -vajadused. Kindlasti ei tohiks teha kindlustust pelgalt “linnukese” pärast liisinguandjale või toetusejagajale. Kindlustada tuleb pigem oma vajadustest ja võimalikest riskidest lähtuvalt. Lisaks traditsiooniliste varakahjude kindlustamisele on võimalik hüvitada ka näiteks tööseisakust tulenevad ettenägematud kahjud, mis on põhjustatud masinate purunemisest või tehnika tõrkumisest.
Samuti tuleks kindlustamisel mõelda samm edasi konkreetse seadme kindlustamisest. Näiteks on sageli juhtunud, et kindlustatud masina süttimine on põhjustanud suurema tulekahju või teiste, kindlustuskaitseta seadmete hävinemise. Seetõttu saab hiljem kompenseerida küll konkreetse seadme kahjud, kuid mitte kindlustamata vara hävinemist.
Palju on suve jooksul küsitud ka, kuidas pärast õnnetusjuhtumit tegutseda ning milline on kiireim viis pooleli olevate tööde jätkamiseks. Kõige olulisem on meeles pidada, et pärast õnnetujuhtumi toimumist või tehnika tõrkumist tuleks kohe kindlustusse helistada ja registreerida juhtum isegi siis, kui kahju ei ole suur. Kui masin võimaldab tööd edasi teha või saab vea kiiresti kõrvaldada, siis võib loomulikult tööd jätkata ning kindlustuse asjaajamise taga ootama ei pea. Hiljem laabub sellisel juhul kahju hüvitamine kiiremini ja ilma liigse asjaajamiseta.
Lõpetuseks soovitan mõelda eelolevale talvele. Viimastel aastatel on tulnud põllumajandustehnikat kasutada lumekoristusel, libedusetõrjel ja teistel abitöödel. Eelmise aasta lumerohke talv tõi hulgaliselt kahjujuhtumeid, kui sõideti otsa lume all olevatele takistustele. Järelikult tuleks läbi mõtelda ka sellega kaasnevad riskid või oma rahakoti paksus juhuks, kui peaks õnnetusjuhtumitega kaasnevaid kahjusid ise korvama. Kindlustuse valimisel ja lepingute sõlmimisel on kõige mõistlikum nõu küsida ka oma maakonnas tegutsevatelt kindlustusekspertidelt.
ALVER KIVIRÜÜT, Salva Kindlustuse AS varakindlustuse osakonna juht
