Jõgevamaa põllumajandusfirmade juhtide kinnitusel võivad tänavu ilmastikuoludest tingituna tekkida raskused saagi põllult kättesaamisel ning kindel ei saa olla ka teravilja heas kvaliteedis. Samuti teevad muret madalad kokkuostuhinnad.
Põltsamaa vallas asuva Mällikvere Põllumajandusühistu 1000- hektarilisest haritavast maast hõlmavad 700 teraviljapõllud, kus kasvatatakse nisu, talinisu ja otra. Firma juhataja Meelis Kaljuste sõnul püütakse kõigepealt alustada odra koristamisega. “Põlde vaadates paistavad saagid üsna normaalsed, kuid praegu on raske prognoosida, kuidas õnnestub vili kätte saada ja missuguseks kujuneb kvaliteet. Põud pani viljakasvu seisma. Kui koguseid arvestada, tõotab ehk kõige parem tulla rapsisaak, kuid pole veel teada, kuidas on rapsile mõjunud niisked ilmad ja taimehaigused,” lisas Kaljuste.
Talinisu- ja rukkisaak hea
Põltsamaa valla Võhmanõmme põllumajandusühistus on praeguseks koristatud osa varajast otra. Põllumajandusfirma 450-hektarilisel teraviljapinnal kasvatatakse talinisu, suvinisu, otra ja kaera. Juhatuse esimees Toomas Joosep peab talinisu- ja rukkisaaki küllalt heaks, kuid ka teda vaevab mure, kuidas saak salve saada. Teravili valmib ebaühtlaselt ja on kohati veel roheline. Pealegi rohtub vihmade tagajärjel kõik, umbrohtu tuleb juurde nii, et pole aru ega otsa,” lausus Joosep.
Palamuse valla osaühingus Kerseli koristati esimesena taliraps. “Eelmisel aastal saime talirapsi 3,3 tonni hektarilt kuivkaalus, tänavune saak osutus kehvemaks. Selle põhjuseks võib pidada talve, mil külmade ilmade ajal polnud lund, ja kevadist liigniiskust,” rääkis osaühingu juhatuse liige Toomas Tuula. “Kui ilmad võimaldavad, hakkame koristama ka talinisu,” lisas ta.
Teravilja kilohind võib veelgi langeda
Aktsiaseltsi Evemar põllud asuvad nii Palamuse kui ka Tabivere vallas. See põllumajandusettevõte on Jõgevamaal üks aktiivsemaid rukkikasvatajaid. “Külvasime rukist 100 hektarile ja loodame üsna suurt saaki. Kvaliteedile võib aga hinnangut anda siis, kui koristustöödega juba alustatud,” ütles põllumajandusfirma juht Mati Evert.
Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots ütles, et nemad kasvatavad 60 hektaril rukist ja 120 hektaril talinisu. Need teraviljad peaksid tänavu üsnagi hea saagi andma, kuid lõplikust numbrist saab rääkida pärast vilja kuivatamist,” tõdes ta.
Põllumajandusettevõtjad rääkisid ka tänavustest võimalustest teraviljasaakide turustamisel. “Müümist võib raskendada hindade langus. Kui mullu maksti kilogrammi toiuduvilja eest 3,20- 3,40 krooni, siis käesoleva aasta hinnaks võib kujuneda 2,05 krooni. AS Evemar juhataja Mati Everti sõnul müüvad nad rukki firmale Tartu Veski.
Mällikvere Põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste sõnas, et neil on lepingud teraviljamüügiks veel sõlmimisel, osaühing Vaiatu Agri turustab aga Andrus Palootsa teatel teravilja Jõgevamaa Tootjate Liidu vahendusel.
Lehemädanik kahandab kartulisaaki
Tänavusi kartulisaake hinnates ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel, et nendel põldudel, millel on lehemädanikutõrje tehtud, võib loota head saaki, sest kartulile vajalikku soojust ja niiskust on tänavu olnud piisavalt.
Seal aga, kus lehemädaniku tõrjet tehtud vähe või on see hoopis tegemata jäetud, võib saak kujuneda tagasihoidlikuks. Osaühingu Hansukartul omanik ja juhataja Hans Tamm teatas, et neil on kartul sel aastal ligi 30 hektaril. “Üht põldu hindan ka ise korralikuks, teine võinuks rohkem väetist saada. Lehemädaniku suutsime ära hoida, kuid teatud kahjusid on tekitanud varrepõletik. Saaginumbritest võib aga rääkida pärast koristamist,” kinnitas Tamm.
JAAN LUKAS
