Lisaks eelmainitud asutustele teeb rohusöötade seire projektis kaastööd ka Eesti Maaviljeluse Instituut. Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektori Märt Nõgese sõnul tehakse taolist seiret juba neljandat aastat ning põllumeeste huvi andmete vastu on suur.
Õige ajastus tagab hea silo
Proovid võetakse alates 30. maist kord nädalas, Viljandi Katsekeskuse, Kuusiku Katsekeskuse, Võru Katsejaama ning Jõgeva SAI põldudelt järgmistelt taimikutelt: põldtimut, harilik aruhein, varajane punane ristik, hiline punane ristik, lutsern ning põldhein.
?Põhieesmärk on anda informatsiooni selle kohta, millal on kõige õigem aeg silo tegemiseks,? selgitas Nõges. Tema sõnul on endiselt levinud väärarvamus, et niitmise jaoks on parim aeg siis, kui hein pikaks kasvanud ning õitseb. ?Tegelikult on sellises heinas palju kiudaineid ning vähe proteiine ning loomadele pole selline sööt kindlasti parim,? rääkis Nõges ning lisas, et rohusööda koristamisel pole tähtsaim saagi mass vaid toitainerikkus ja kvaliteet.
?Praeguseks on esimesed proovid juba laboris ning andmed peaksid kodulehele jõudma neljapäevaks,? avaldas Nõges lootust. Põllumajandusuuringute Keskuse laborites määratakse rohu kuivaine- ja toorproteiinisisaldus, happe- ja neutraalkiu sisaldus ning arvutatakse kuivaine seeduvus ja söödavus. Lisaks määratakse ka silo käärimiskvaliteedi parameetrid. Põllumehed saavad informatsiooni kätte Põllumajandusuuringute Keskuse koduleheküljelt ning PIKK portaalist ja maakondlikest teabekeskustest. Asedirektor Nõges avaldas lootust, et huvi seiretulemuste vastu on sel aastal sama suur kui varem.
Jaanipäevaks sööt varutud
Torma Põllumajandusosaühingu peaagronoomi Koidula Liisi sõnul jõudsid esimesed tulemused nendeni juba eile. Lisaks katsepõldudelt võetud infole lasi Torma põllumajandusettevõte proove võtta ka oma põldudelt. ?Varem pole konkreetselt meie põldudelt proove võetud ja seepärast pole seirest meile nii palju kasu olnud,? rääkis Liis. Sel aastal saab Torma Põllumajandusosaühing aga täpse info oma põldude kohta. ?Praegu on rohi alles noor ja vajalikum on see info kindlasti hiljem, kui esimesed niitmised tehtud,? arvas peaagronoom.
Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektori sõnul ongi Eestis peamiseks probleemiks liig hiline niitmine. ?Soomes näiteks oli eelmisel aastal silo kogumine 24. juuniks lõpetatud,? rääkis ta ning lisas, et õigeaegne niitmine on hea silo kindlaks eelduseks. Koidula Liisi sõnul on sel aastal ka Tormas plaanis niitmine lõpetada jaanipäevaks. ?Tänaseks on niitmisega juba algust tehtud, sest tarvis on põlde väetada lägaga.?
Seire abil saavad põllumehed teada konkreetse silo söödavuse, soovitatava silo osakaalu kuivaines ning samuti väärtuslikku informatsiooni selle säilivuse kohta.
BOKS:
Rohusöötade seire
Proovid võetakse kord igal nädalal alates 30. maist.
Mõõdetakse:
- Kuivaine proteiinisisaldust
- toorproteiinisisaldust
- happesisaldust
- neutraalkiu sisaldust
- kuivaine seedivust
- kuivaine söömust
Jooksva nädala tulemused avaldatakse internetis: www.pmk.agri.ee
MARTTI KASS
