Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartumaal ning madalaim Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Vastavalt statistika andmetele, pole üheski maakonnas rendihinnad Eestis oluliselt teistest kõrgemad ja kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga. Mitmed Jõgevamaa põllumajandusettevõtjad peavad aga maa rendihinda märkimisväärselt kõrgeks. Aktsiaseltsis Pajusi ABF eelistatakse näiteks maa rentimisele selle ostmist.
Täpsematest summadest ei kõnelda
Eestis keskmiselt oli põllumaa hektari rendihind 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Erinevus osutus aga suureks maakonniti, näiteks 17 eurost Hiiumaal kuni 52 euroni Tartumaal. Mitmed Jõgevamaa põllumajandusettevõtted peavad aga maa rendihinda silmapaistvalt kõrgeks. Täpsemad summad eelistatakse jätta siiski välja ütlemata.
Aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on põllumajandusliku maa rendihind Eestis ebamõistlikult kõrge. “Sellist hinda põhjustab tugev konkurents rentimisel. Teraviljatonnilt või piimaliitrilt saadav kasum on küllalt väike, mistõttu põllumajandusettevõtjad soovivad tulemuslikuks majandustegevuseks maad juurde saada. Kasutusele on hakatud võtma ka jäätmaid,” märkis ta. Paali sõnul paneb renditava maa hinna paika ennekõike nõudmise ja pakkumise vahekord, kusjuures piirkond, kus maa paikneb, ei mängi enamasti rolli. “Teatud mõju võib olla asjaolul, et maaomanikud teevad mõningatest “välistest teguritest”, näiteks masinapargi nüüdisajastamine ja tänapäevaste farmihoonete ehitamine, järeldusi põllumeeste heast elujärjest. Ennekõike võib aga maa rendihinna suurenemise põhiliseks põhjuseks pidada Eurooopa Liidu majanduspoliitikat. Euroopa Liidus on põllumajandussaaduste ületootmine, millele inimeste ostujõud alla jääb. Toetatakse ka tootmise piiramist ja seepärast tekib omanikel stiimul maa rendile anda,” rääkis Paal.
Kasulikum on maad osta
“Leiame, et põllumajandusettevõtetel on praegu mõistlik mitte maad rentida, vaid selle omanik olla. Nii püüab ka meie firma osta endale võimalikult palju maad,” tunnistas Pajusi ABF juht.
E24 äriuudiste rubriigis on mullu 16. novembril märgitud, et kõige aktiivsem põllumajandusotstarbeline kinnisvaraturg on Järvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal. Domus Kinnisvara analüütiku Kristjan Grossi selgitusel moodustasid Jõgevamaal haritava maa tehingud 16 protsenti kõikidest kinnisvaratehingutest ja 30 protsenti kõikidest maatehingutest. Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Toomas Mustimets on aga samas portaaliuudises väitnud, et
paljud suurtootjad, kellel oleks raha ostmiseks, rendivad põllumaid, sest neile sobivas piirkonnas pole lihtsalt midagi pakkuda.
Vabu maid õieti polegi
Puurmani põllumajandusühistu tegevjuht Arvi Kink rääkis, et maade rendileandjad on eelkõige kinnisvara- ja metsafirmad, aga ka inimesed, kes on saanud maaomanikeks pärimise kaudu. “Rendihinnad tõusevad, sest vabade põllumajandusmaade järele on suur nõudlus. Mida rohkem on maa soovijaid, seda enam ka renti küsitakse,” nentis Kink, kelle sõnul Puurmani kandis vabu maid praegu õieti polegi.
Vaimastvere Agro juhataja Jaanus Teras märkis, et ka selles piirkonnas on peaaegu kõik vabad harimiskõlblikud maad juba kasutusel. “Konkurents maade kasutada saamiseks on kõva ja rendihind seetõttu kõrge,” tõdes ta.
JAAN LUKAS
