Möödunud nädalal Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud piimapäev korraldati ennekõike eestimaise piima ja piimatoodete propageerimiseks.
Põllumeeste arvates võib piimasaaduste senisest suurem tarbimine siseturul aidata neil majanduslikult vee peale jääda olukorras, kus Venemaa kehtestas Euroopa Liidu põllumajandustoodetele impordikeelu. Loodetakse leida ka uusi turge, kuid see on loomulikult keeruline ja aeganõudev ettevõtmine.
Piimapäeval toodi Vabaduse väljakule tuhat liitrit piima, mida kokkutulnuile liitristes pudelites tasuta jagati. Märkimisväärselt rahvarohkel sündmusel sai piim otsa veerand tunniga ja organiseerijad läksid poest pudeleid juurde tooma. “Sedavõrd aktiivset huvi tasuta jagatava piima vastu ei osatud prognoosida. Piimajärjekorras oli ikka mitu tuhat inimest. Massilist piimapakkumist on tehtud varemgi, kuid siis on seda rohkesti üle jäänud. Tegelikult oli Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja korraldatud ürituse peaeesmärk motiveerida rahvast Eestis valmistatud piimatooteid rohkem tarbima. Tallinna Piimatööstuse juhatuse liige Ülo Kivine avaldas piimapäeval arvamust, et kui iga Eesti inimene päevas kaks klaasi piima jooks, oleks piima realiseerimisega muret tunduvalt vähem, ” rääkis aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal, kes koos Viljandimaa talupidaja Allan Paaliga rahvakogunemisel meeleolu loomiseks lõõtspilli mängis.
Paal leidis, et mitmetes meediaväljannetes kajastatu põhjal võis piimapäevast ekslik mulje jääda. “Filmile ja pildile oli võetud mehi ja naisi, kes piimajagamisel ekstreemsemalt käitusid. Selliseid “tähelepanuäratajaid ” oli üksikuid, enamik kokkutulnuist käitus igati korrektselt. Ja nagu juba välja öeldud polnud peaeesmärgiks mitte piimajagamine, vaid jõudsama sisetarbimise propageerimine, ” märkis ettevõtja.
Piima ka riigikogusse
Piimapäeva organisaatorid viisid piimapudeleid ka riigikogusse, et rõhutada vajadust leida võimalusi vastava põllumajandussektori toetamiseks. “Klaas piima oli maitsev ja toonust andev. Praeguses majandusolukorras on riigi kaasabi piimafarmide püsimajäämisele ja arengule väga vajalik. Riik võiks rohkem õla alla panna programmidele ja projektidele, mis võimaldavad lasteaedades ja koolides lastel senisest rohkem tervislikke piimatooteid ja putru süüa,” rääkis riigikogu liige Urbo Vaarmann. “Mõttevahetused põllumeestega on mul aidanud piimandusprobleemidest hea ülevaate saada,” lisas ta.
Lembit Paal on arvamusel, et kunagi ei tule sellist olukorda, et kogu Eestimaal toodetud piim meie riigis ära tarbitakse. “Probleeme toob juurde ka peatselt teoks saav kvootide kaotamine, mis konkurentsi veelgi suurendab,” nentis ta.
Keeruline tee välisturule
“Seda, millistest maadest oleks kõige perspektiivikam piimale turgu otsida, on väga raske öelda. Lihtsam oleks seda teha siis, kui turgu otsiks ainult Eesti, sama huvi on aga kõigil Euroopa Liidu riikidel, ” ütles Põltsamaa valla põllumajandusfirma OÜ Viraito juhataja Toivo Kens.
“Praeguse olukorra murelikke tagajärgi on tunda ka meie ettevõtte piimatootmises. Ennekõike hoiabki ettevõtet vee peal taimekasvatus, mille käekäik enam-vähem stabiilne, ” lausus Vaiatu Agri juht Andrus Paloots.
Toivo Kens märkis, et teatud mõttes võib aidata piimatooteid turustada meede, mille alusel Euroopa Liit piimatooteid, näiteks piimapulbrit ladudesse kokku ostab. Usutluses ütles Kens Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendile Olev Kengile, et Eesti piimatootja tuleks toime ka siis, kui kõik Euroopa Liidu toetused ära kaotataks, kuid ainult juhul, kui toetamine lõpetatakse kõigis Euroopa Liidu riikides.
Lembit Paal on arvamusel, et kunagi ei tule sellist olukorda, et kogu Eestimaal toodetud piim meie riigis ära tarbitakse. Probleeme toob tema sõnul juurde ka peatne kvootide kaotamine, mis konkurentsi veelgi suurendab.
JAAN LUKAS
