Tänavune aasta on olnud eriline. Pika ja külma ning lumerohke talve järel jäi kevad üsna hiljaks ja põllule pääses alles siis, kui maa oli tahenenud. Suvel sadas mõnel pool päris korralikult, mõnes kohas ei tulnud jälle vihma kuigi palju. Sama lugu on ka sügisel. Nii võib Eestimaale piltlikult öeldes joone tõmmata, millest läände jäävad põllud on üsna tümad ja seal võib traktoreid uputada. Ida pool aga näevad mehed kurja vaeva, et kivikõva maad künda. Niisugune on olukord ka Jõgevamaal. Põltsamaa kandis tuleb raske maaga näguripäevi näha, aga Sadala kandis jälle on mõned põllud päris pehmed. Traktoreid küll veel uppunud pole.
Kena ja kuiva nädalavahetuse järel on jälle vihm platsis ja vananaistesuvi paistab läbi olevat. Seega peab praegu iga ilusat hetke kasutama, et kõik vajalikud tööd tehtud saaksid.
4. oktoober 2011
