Kui veel kümmekond aastat tagasi kõlas aktsiaseltsi Adavere Agro nimi tihti Eesti meedias, siis nüüd kuuleb selle põllumajandusettevõtte tegemistest suhteliselt harva. Kuidas läheb Mandri-Eesti keskpunktis tegutsevatel põllumeestel majanduslanguse tingimustes, seda sai uuritud Adavere Agro väga pikaajalise töökogemusega peaagronoomilt Jüri Smitilt.
iii
„Ega Adavere Agrol tänastes majandustingimustes midagi häda ole, aga midagi kiita hetkel just ka pole,“ tunnistas Jüri Smitt. „Minu arvates on meie olukord läinud siiski mõnevõrra kehvemaks.“
Tänavu kevadel vähendati Adavere Agros tulenevalt piimahinna langusest nii tööliste kui ka spetsialistide palkasid. Viimaste omi siiski enam.
„Eelmisel sügisel tõusid väetiste hinnad peaaegu kahekordseks. Minu 46-aastase tööpraktika jooksul tuli sel kevadel esmakordselt läbi ajada ilma kaalium- ja fosforväetisteta,“ kõneles Adavere Agro taimekasvatusjuht.
„Vaevalt et selline olukord ühelegi põllumajandusinimesele rõõmu teeb. Kuid väetise hind ühelt poolt ja piimahind teiselt poolt on need tegurid, mis sellise olukorra põhjustasid. See kõik väljendub tänavustes rekordiliselt madalates saaginumbrites. Saagikus määrab aga suuresti ära ettevõtte sissetulekute suuruse.“
Lisaks Adavere Agro enda põldudele on Adavere põllumeeste kasutada ka Risti Agro põllud. Ühtekokku kasvas tänavu teravili 1300 hektaril. Otra kasvatati tänavu 800 hektaril ja see on praeguseks kõik koristatud. Seevastu nisu on hetkeseisuga Adavere Agro põllumehed üsna vähe koristada saanud. Odra puhul kujunes märja vilja saagiks umbes kolm ja pool tonni hektari kohta. „Varem pole meil minu mäletamist mööda teravilja keskmine saak kuivas kaalus alla kolme tonni olnud,“ rääkis Jüri Smitt.
Rapsi eest saab mõistlikku hinda
Lisaks odrale ja suvinisule on Adavere Agro põldudel 650 hektaril kasvamas kolme erineva kasvuajaga suvirapsi sordid. Jüri Smiti sõnul tõotavad osad rapsipõllud üsna head saaki. Samas on ka üsna umbrohtunud rapsipõlde. Jüri Smitt tunnistas, et küllap on umbrohtumine mingil määral põhjustatud ka agronoomilistest vigadest. Ent peapõhjusena näeb Adavere Agro taimekasvatusjuht siiski n-ö kõrgemalt poolt tulnud keeldu kasutada siiani väga efektiivseks osutunud pestitsiidi treflaani umbrohutõrje preparaadina. Selle asemel on nüüd kasutada tunduvalt kallimad preparaadid, mis mõjuvad paremini küll kesalille ja litterheina vastu, aga maltsa ei hävita peaaegu üldse.
„Mida rohkem on teraviljapõld eelnevalt sõnnikut saanud, seda rohkem maltsa seal kasvab, nii et rapsi sorteerimisega tuleb meil nüüd rohkem vaeva näha,“ ütles Jüri Smitt. „Samas on raps põllumeestele hea müügiartikkel: selle eest oleme alati raha kohe kätte saanud. Teravilja puhul see alati nii ei ole.“
Adavere Agro põldudel kasvanud raps on seni põhiliselt Soome müüdud. Sealt on saadud rapsi eest mõnevõrra kõrgemat hinda kui Eestist oleks saanud. Teravilja eest makstav hind on käesoleval aastal üsna madal. Seetõttu on Adavere Agro põldudel sel aastal teravilja paarisaja hektari jagu vähem kasvamas kui mullu. Rapsipind on aga samavõrra suurenenud.
Küsimusele, kuidas ta suhtub maisikasvatusse, vastas Jüri Smitt, et agronoomiliselt ta selle põllukultuuri kasvatamises probleemi ei näe, küll aga on probleemiks hea maisiseemne hankimine. Adavere Agro põldudel on silomassi aga piisavalt ilma maisitagi. Hetkeseisuga on varutud juba 15 tuhat tonni silo.
„Ega silo poleks rohkem tarviski. Samas on põldudel kasvamas nii ilus ristikumass, et patt oleks see sinna jätta,“ rääkis kogenud põllumajandusjuht.
Kaasaegne tehnika teeb parema töö
„Taliviljapõldude ettevalmistamisega oleme juba alustanud,“ rääkis Jüri Smitt. Taliviljakülviga aga enne ei alustata, kuni silotegemine lõpetatud pole. Adavere Agro taimekasvatusjuhi sõnul käiks neile üheaegne teraviljakoristus, põhukoristus, silo tegemine ja taliviljapõldude ettevalmistamine lihtsalt üle jõu. „Vene ajal küll jõudsime kõiki neid töid korraga teha. Siis oli meil hingekirjas sadakond traktoristi. Praegu on minu käsutada kõigest 16 meest,“ võrdles kogenud agronoom erinevaid aegu ja olusid. „Loomulikult pole võrreldav ka tollane ja tänapäevane tehnika, ent sedavõrd suur traktoristide arvu erinevus seab meie tegevusele ikkagi teatud piirid. Mõne inimese arvates on meil traktoriste veel liigagi palju. Minu arvates enam väiksema meeste arvuga küll toime ei tule.“
Uut tehnikat pole Adaveresse tänavu juurde ostetud. Varasematel aastatel on seda aga soetatud mitme miljoni krooni eest aastas. Peaagronoomi sõnul on Adavere Agros kasutuses veel omajagu Vene päritolu masinaid. Samas on tänapäeval väga raske leida töömeest, kes oleks valmis istuma selliste traktorite rooli.
„Õnneks tuli meile kevadel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist tööle üks tubli noormees, kes astub staažikate traktoristidega vapralt ühte sammu,“ rääkis Jüri Smitt uhkusega. Samas ei ole tulevik kaadri osas just pilvitu, sest osa tublidest töömeestest on selles eas, et nende töömehetee hakkab tasapisi lõpule jõudma. „Mis häda peaks ajama ühe noore mehe maale tööle, kui ta ei saa siin suvisel perioodil õieti puhkepäevigi, kui tööpäevad on pikad ja kui palgatase on sama mis linna ettevõteteski,“ arutles taimekasvatusjuht.
Peaagronoomi sõnul võib põllumees ennast tänavu lohutada teadmisega, et ilmastik on teda rohkem soosinud kui aasta tagasi. „Nii hulle aastaid kui mullune on minu tööpraktikas ette tulnud veel vaid 1978. ja 1962. aastal,“ ütles Jüri Smitt. „Tänavu ei saa taevaisale midagi pahaks panna.“
Varsti viiekümneaastase töökogemusega Jüri Smitt arvab, et kui põllumajandustoodangule oleks rohkem turgu ja kui toodangu eest makstaks mõistlikumat hinda, siis oleks ka põllumajanduses elu lahedam ja noored inimesed tahaksid sinna tööle asuda. Ent ega praegusteski tingimustes töö tegemata jää.
iii
TOOMAS REINPÕLD
