Eelmise aasta halvast koristusilmast tingitud kehv viljasaak ja langevad piimahinnad, mis ei kata enam tootmiskulusidki, on muutnud põllumehed ülimalt murelikuks.
iii
Huulil on küsimus: mis saab edasi? Halba saagiaastat on võimendanud ka üleilmne majanduslangus, mis pole põllumehigi puutumata jätnud. Sellel aastal võib täituda kurb prognoos – maaharijaid jääb veerandi võrra vähemaks, sest pole raha kevadtöödeks. Seda kasutavad kindlasti ära nii kodu- kui välismaised ärimehed, kel võimalus hädas olevaid põllumajandusettevõtteid odavalt ära osta.
Põllumeeste keskliidu liikmed toodavad ligi 80 protsenti Eesti toidutoormest, sestap ongi keskliidu peaülesandeks põllumajandustootmiseks sobiva majandusruumi kujundamine ning põllumeeste informeerimine sellest, mis sünnib lähemas ja kaugemas tulevikus.
Ühine põllumajanduspoliitika on välja töötatud Brüsselis ja seda peavad kõik liikmesriigid täitma. Kuid ka kohapeal on võimalik siseriikliku poliitikaga põllumehi toetada. Seda enamik liikmesriiki teebki, kuid Eesti valitsus on juba kaks korda vähendanud selleaastasi otsetoetuste lisamakseid. See on ilmekaks näiteks, et meil puudub arusaam põllumajanduse strateegilisest tähtsusest riigile ja rahvale.
Kevad on käes ja peagi tuleb põllule minna. Sestap on õige aeg atra seda ja kuulata, mida meile toob tulevik. Selleks on hea võimalus keskliidu järjekordsel aastakonverentsil, kuhu oleme kutsunud kõrge euroametniku ja neli Eesti ministrit.
Meie põllumeeste põhiprobleemiks on uute liikmesriikide toetustasemete mitmekordne erinevus vanade riikidega võrreldes. Ja seda uute liikmete kahjuks. Senini on Brüssel uute liikmesriikide ettepanekutele abirahade võrdsustamisest kurdiks jäänud, kuid ühiste jõupingutuste tulemusena on jää liikuma hakanud ning ebavõrdsus on lubatud kaotada peale 2013. aastat.
Konverentsi peaesinejaks on Põllumajanduse peadirektoraadi asedirektor Nils Hoelgaard, keda peetakse põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boeli „paremaks käeks“. Tema teemaks on ühise põllumajanduspoliitika tulevik ja toetuste võrdsustamine.
Milline on põllumajandusministri nägemus Eesti põllumajanduse tulevikust, kuuleme Helir-Valdor Seedrilt. Tuleva aasta riigieelarvest ja majanduslangusest ülesaamise võimalustest räägib rahandusminister Ivari Padar.
Majanduslanguse ajal aktiviseerub ka kuritegevus. Kuidas saame selle vastu ise võidelda ja mida plaanivad teha korrakaitseorganid, seda kuuleme siseminister Jüri Pihlilt.
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ei sisalda ainult põllumajandustoetusi vaid väga suurt tähelepanu on seal pööratud ka maaelule. Seetõttu oleme üritusele kutsunud ka vallavanemad. Põllumajandus- ja maaelutoetuste tänasest seisust ja tulevikust teeb ettekande põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleril oleme palunud rääkida maaelu perspektiividest Eestis ja nende seostest põllumajandusega. Kas ka vallavanemad nende perspektiividega nõus on, kuuleme Eesti maaomavalitsuste liidu aseesimehelt Kambja vallavanemalt Ivar Tedremaalt.
Maaelu ja põllumajanduse arengutest teistes Euroopa Liidu riikides räägib Euroopa Liidu Regioonide komitee asepresident Uno Silberg.
Kodus konutades ja oma kurva saatuse üle mõtteid mõlgutades olukord paremaks ei lähe. Kui soovime muutusi ja põllumeestega arvestamist, tuleb meil oma soovid välja öelda.
Selleks on parim koht Eesti Põllumeeste Keskliidu konverents „Esimene viisaastak Euroopa Liidus“, mis toimub 1. aprillil Tartus Vanemuise väikeses teatrimajas. Konverents on tasuta ja annab põllumehele uut infot oma majandustegevuse kavandamisel.
Tule kohale – kuula, küsi, avalda arvamust ja vaheta kogemusi oma kolleegidega.
iii
JAAN SÕRRA, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident
