Ees ootav jaanipäev tähendab paljudele viit vaba päeva. See aga omakorda rohkem alkoholi tarbimist, halbu otsuseid ja politsei jaoks kasvavat töökoormust.
Soojad ilmad ja terendavad vabad päevad on juba praegu politsei tööpõldu laiendanud. Ainuüksi läinud nädalavahetusel kõrvaldati Jõgeva maakonnas roolist 11 juhti, kellest üks oli narkokahtlusega, kolm lubadeta ja seitse joobes. Kolme joove oli nõnda suur, et alustati kriminaalmenetlust.
Suuremad jõud
„Arvatavasti ei tule jaanipäev töövaesem. Kuna juba esmaspäev on paljudel vaba ja ilusate ilmadega minnakse maale, tuleb viie vaba päeva jooksul kahjuks ette ka alkoholitarvitamist. Enamik väljakutseid on seotud alkoholi kuritarvitamisega,“ ütles Jõgeva piirkonnapolitseinik Steven Kaio.
Nagu väljakutserohkel ajal ikka, on politsei jaanipühade eel ja ajal väljas suuremate jõududega, et abivajajaid aidata. „Võrreldes tavapärasega on suurem tõenäosus politseiga maanteel kohtuda. Kontrollime sõidukijuhte edasi. Arvata, et ehk seekord pääsen, ei ole mõistlik. Mõelge oma lähedastele ja sellele, et ohtu võib sattuda ka teiste inimeste elu,“ pani Kaio südamele.
Olgugi et tänavu jäävad suuremad jaaniüritused viiruseohu tõttu ära, toimuvad väiksemad küla- ja kodupeod ikka.
„Lastevanematele paneme südamele, et nad tunneksid huvi, kellega ja kus lapsed jaanipäeva veedavad ja mis kell nad koju tulevad. Kui on teada, et laps läheb tuttava juurde, siis vanemal võiks olla kontaktid, kui midagi peaks juhtuma. Jaanipäevad on näidanud, et paraku pannakse kambavaimus toime erinevaid süütegusid, “ nentis Jõgeva piirkonnapolitseinik Stefani Korman.
Ühtlasi tuleb lastega koos pidutsedes nende järele ka vaadata. „Kui täiskasvanud tarvitavad alkoholi, jäetakse lapsed tihti tähelepanuta. Olukord on seda ohtlikum, kui lähedal on veekogu, kuhu lapsed mänguhoos minna võivad. Abivajavast lapsest ja isikust teatamine on iga kodaniku kohustus,“ rõhutas Korman.
Märku peab andma ka lähisuhtevägivallast. Teadagi on paljud vägivallajuhtumid tingitud alkoholi kuritarvitamisest. „Kui kuulete, et naabrid omavahel karjuvad või jaanitulel läheb kähmluseks, tuleb sellest politseile teada anda,“ ütles Kaio.
Peol võiks olla grupijuht
Aastast aastasse annavad jaanipäevastatistikas tooni joobes juhid. Tänavu ka kiiruseületajad. „Alles hiljaaegu sõitis üks mootorrattur 245 km/h ja eiras politsei peatumismärguandeid. Hiljem saadi ta siiski kätte. Lõuna-Eestis tabatakse väga palju juhte, kes ületavad kiirust rohkem kui 60 km/h. Selliste rikkumiste puhul peab juht oma tegude üle arestimajas järele mõtlema. Vaevalt, et keegi tahab jaanipäeval arestimajas kohtuotsust oodata,“ sõnas Kaio.
Selleks, et pidu kulgeks turvaliselt, soovitavad piirkonnapolitseinikud enda seast valida peoperemehe või kaine grupijuhi, kes võtab ära autovõtmed ning jälgib, et keegi joobes peaga ujuma ei läheks või ära ei kaoks. Peab olema üks selge peaga isik, kes aitab adekvaatseid otsuseid langetada. Ühtlasi tasub jälgida tuntud tarkusi: ujumine ja alkohol ei käi omavahel kokku, ühelt peolt teisele liikudes tuleb valida kaine juht ning autos peab olema täpselt niipalju inimesi, kui on istekohti. „Legend, et tagaistmel võib lapse sülle võtta, ei kehti. Avariisse sattudes võib selline süllevõtmise otsus lapse jaoks väga traagiliselt lõppeda,“ ütles Kaio.
Juhul kui joobes piduline siiski autorooli satub, siis füüsilist takistamist või lausa tagaajamist politsei esmajärjekorras ei soosi. „Teada tuleb anda numbrile 112. See pole pealekaebamine. Politsei reageerib sellistele teadetele alati,“ kinnitas Kaio.
Ei tasu arvata, et hädaabinumbrile helistamine võiks jääda hilisemaks või loota, et ehk laheneb olukord iseenesest. Valeväljakutseid teha ei tohi, kuid midagi kahtlast märgates tuleb politseile märku anda.
„Ärge olge ükskõiksed, mõeldes, et kui olukord teid ennast ei puuduta, pole vaja numbrile 112 helistada,“ ütles Kaio. „Ei ole ülereageerimist, on alareageerimine,“ meenutas Korman tuntud tõde.
KERTTU-KADI VANAMB
