Sel nädalal korraldas Politsei viiekümnele Pajusi, Puurmani ning Põltsamaa valla ja linna noorele kolmepäevase laagri Udu talus, millega anti osalejatele võimalus sisustada osake oma suvest koos eakaaslastega sportides ja võisteldes ning hankida teadmisi seadusandlusest ja proovida muu hulgas ka sukeldumist.
Laagris osalejad olid vanuses 11-17 eluaastat. Laagri projektijuhi Kirly Kadastiku sõnutsi on selline Politseiameti poolt korraldatav laager nii ennetava, kui ka meelelahutusliku eesmärgiga. Kadastik tunnistas, et osad laagris viibinud noored on politseile mingit moodi silma jäänud. Teine hulk noori sattus laagriliste nimekirje kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate soovitusel.
“See laager ei ole mõeldud noorte ümberkasvatamiseks ja kedagi siia vastu tahtmist kaasa ei tiritud,“ põhjendas Kadastik ning lisas, et Jõgeva Politseijaoskonna korraldatav laager “Sõna ja Teoga 2010“ on noortele suvel vaba aja veetmise alternatiiviks, kus saab täiendada teadmisi seadustest ja mõelda läbi oma väärtushinnangud.
Kolmepäevane laager peeti maha kohalike omavalitsuste rahastusega. “Nii mõnegi perekonna rahaline seis on praegu selline, et vanemad ei saagi oma last kitsikuse tõttu kusagile laagrisse panna või lastega koos kodust puhkama minna,“ selgitas Kadastik ning lisas, et suvel tegevusepuuduses vaevlevad noored kipuvadki sageli kodukandis ringi hulkuma ja kehvemal juhul ka seadust rikkuma.
Laagrilised järgisid enda tehtud reegleid
Esimesel õhtul viidi laagris läbi väike tutvustav loeng, mis rääkis seadustest ja nende täitmise kohustusest. Samas oli noortele kutsutud rääkima ka endine kinnipeetav, kes oli eelnevad neli aastat pidanud peksmise ja röövimise eest veetma vanglamüüride vahel.
Nii mõnigi laagris viibinud neiu ja noormees sai kinnipeetava Liivo jutust targemaks. 15-aastane Kadri tunnistas, et vanglas istunud mehe jutt pani teda mõtlema. “Mul on filmide põhjal jäänud vanglast hoopis teine mulje,“ tunnistas Kadri, kes sai õige aimduse vanglaelust alles loengut pidanud noormehe jutu läbi.
Sama tunnistasid ka käputäis 13-aastasi noormehi, kes mõistsid pärast endise kinnipeetava Liivo juttu, et kätega arveteklaarimine võib viia väga fataalsete tagajärgedeni ning vägivallatsemine on tõsine kuritegu.
Pärast kahte laagris veedetud päeva olid noored optimistlikud, laagrielu, kasvatajad ja kaaslased olid enamikele meeltmööda. Esimesel koosviibimisel panid noored ise paika laagri sisekorra eeskirjad, mis nägid muu hulgas ette, et laagris ei tarvita tubaka-, ega alkoholitooteid ning ei suhelda kaaskondlastega roppusi kasutades. Iga ropu sõna eest oli määratud ka karistus, poistele viisteist kätekõverdust, tüdrukutele viisteist kükki. Karistused vägisõnade tarvitamise eest olid noorte endi arvates õiglased.
Kolmapäeva pärastlõunaks ei olnud mõni lastest pidanud kordagi karistuseks jõuharjutusi tegema, kuid nii mõnelgi oli ühe ööpäeva jooksul kogunenud kätekõverdusi juba tublisti üle saja. Ka need poisid, kes olid kätekõverdusi juba hea hulga teinud, ei virisenud. “Häh, me ei teadnudki, et “see“ või “see“ sõna on ropud,“ selgitasid poisid kergemaid vägisõnu kätekõverduste tegemise vahepeal üle huulte lastes.
Sukeldumine Kuremaa järves
Kolmapäeva pärastlõunal tutvustati laagrilistele sukeldumisvarustust, mida ka kaks pikemat kasvu noormeest proovida said. Põhjus, miks ainult need kaks kindlat noormeest sukeldumisvarustuse selga said panna ja Kuremaa järve põhja uurima lasti, oli see, et nende kasv vastas varustuse nõudmistele. Teised jäid antud varustuse jaoks kahjuks liiga lühikeseks.
Umbes paarkümmend last, kelle käest õnnetus Vooremaal laagris ka kommentaari saada, olid kõik laagriga rahul. Laagrilise Kadri sõnul võinuks vaba aega isegi vähem olla ja igasugu tegevusi rohkem. Poistele meeldisid enim võrkpallivõistlused ja kõige vähem meeltmööda oli kaaskondlaste kokku lastud telgis magada.
“Eks esimene öö oli küllalt rahutu, ringiliikumine käis kuni poole hommikuni välja,“ selgitas Kirly, kes koos teiste kasvatajatega panid hüperaktiivsed ja unetud laagrilised une tekitamiseks sportharjutusi tegema. Siiski ei väljunud öine ringikõndimine ja mürgeldamine kontrolli alt. “Ühtedele poistele ütlesin ähvarduseks, et kui mürgeldamine ei lõpe, siis toon enda telgi nende omade keskele. See ähvardus mõjus päris hästi,“ lisas laagri korraldaja Kirly Kadastik muheledes.
i
EILI KOITLA
