1,12 miljardit krooni pindalatoetuse otsemakseteks, 520 miljonit otsetoetuste lisamakseks, 47,5 miljonit krooni tõuaretusele ja turuarendusele, 460 miljonit krooni Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimiseks, lisaks veel EL investeeringutoetused. Kokku üle kahe miljardi krooni põllumajandusele, millele lisandub veel sama palju maaelutoetustena. Need on toetussummad, millega Eesti põllumajandustootjad järgmisel aastal arvestada võivad.
Vaatamata suurtele toetustele, on Eesti põllumehed erakordselt raskes olukorras. Viimasel paaril aastal on põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad langenud kümneid protsente ja sajad miljonid kroonid on põllumeeste rahakotti tulemata jäänud. Riik on oma kitsukeste võimaluste juures andnud maksimumi, et meie toidulaua katjatele appi tulla.
Täna on osa põllumeestest aga hakanud ennast oma ametivendadega vastandama ning näitavad näpuga valitsuse suunas, kes nende jaoks midagi ei tegevat. Kiretud numbrid räägivad siiski teist keelt.
Põllumajandustoetused kerkivad kümnendiku võrra
Enam kui kaks miljardit krooni, mis 2010. aasta riigieelarve eelnõu järgi põllumeeste toetuseks lähevad, on rohkem kui kunagi varem. Euroopa Liidu põllumajandustoetused kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 10 protsenti, otsetoetuste lisamakse ehk top-up kosub 17, teadus- ja arendustegevuse rahastamine 34, muud siseriiklikud põllumajandustoetused 15 protsenti ja EL toetuste riigipoolne kaasfinantseerimine tagatakse sajaprotsendiliselt.
Lisaks sellele on tuleval aastal käivitumas mitmeid täiendavaid toetusi, mis on mõeldud just piimatootjate ja teiste põllumeeste abistamiseks. Väiksed piimatootjad, kelle lüpsikari ei ületa saja lehma piiri, saavad täiendavalt kuni 1000 krooni lehma kohta. Euroopa Liidu erakorralisest piimaabist tuleb Eestile 20 miljonit krooni. Lisaks käivitub järgmisel aastal kaks uut ühistulise toetamise meedet: ühistuline investeeringumeede 60 miljonit ja ühistegevuse toetamise meede 200 miljonit krooni. Just ühistulises tegevuses näeme võtit, mis annab põllumeestele parema positsiooni suhtlemiseks tööstustega ning toodangu eest paremate hindade saamiseks. Kuni 80 miljoni krooniga toetatakse ka tootjarühmi kvaliteedi tõstmisel ja teadussaavutuste kasutamisel.
Numbrid kajastavad selgelt, et põllumajandus on järgmise aasta riigieelarve suurim prioriteet. Eesti põllumajandustoetuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim. Seetõttu ongi osade põllumajanduspoliitikute kihutustöö kohatu. Raskused on üle-euroopalised ja tingitud eelkõige valitsevast turuolukorrast, aga mitte riigi tegemistest või tegematajätmistest. Valed on väited, justkui maksaksid teised riigid otsetoetuste lisamaksed maksimaalses ulatuses. Ei maksa.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
Miks aga ikkagi protestitakse? Vastust tuleb otsida poliitikast. Aastaid ennast põllumeeste eestkõnelejana käsitlenud Rahvaliit on tõsises kriisis ja eksistentsiaalsete valikute ees – kas jätkata iseseisvalt, liituda kellegagi või lõpetada tegevus. Osa rahvaliitlastest suurpõllumehi toetavad ühinemist Keskerakonnaga ning protestiaktsioonid on ka osa Keskerakonna püüust tõestada Rahvaliidule ja tema toetajatele, et just nemad on kosilasteks parimad. Just sellepärast veab keskerakondlasest suurettevõtja oma bussidega põllumehi Toompeale, teine keskerakondlane varustab miitingulisi tehniliste abivahenditega ning põllumeeste “kõige suuremaks kaitsjaks“ on saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja tema europarlamendisaadikust abikaasa Vilja Savisaar. Tõik, et varem pole kahest viimasest kumbki põllumeeste käekäigu vastu suurt huvi tundnud, ei ole nüüd enam oluline.
Kahju on, et eksiteele viidud põllumehed protestide tagajärgi ette näha ei suuda. Mõne opositsioonierakonna poliitiku ja põllumajandustootja organiseeritud “tänavalahing“ ei ole lahendus. Ka mina toetan, et järgmise aasta eelarvest leitaks top-upile täiendavad 250 miljonit krooni. Aga seda raha saaks võtta vaid kellegi arvelt olukorras, kus teiste valdkondade rahastamine väheneb.
Kõige suuremat kahju teevad meeleavaldajad põllumeeste mainele, vastandades ametikaaslasi ja lõhestades sektorit. Eesti ühiskonnale jääb arusaamatuks, miks korraldatakse meeleavaldus Eesti ajaloo kõige suuremaid põllumajandustoetusi sisaldava eelarve vastu. Seoses järgmise aasta eelarvega on minu käest korduvalt küsitud, kas rekordilised põllumajandustoetused ei ole pidu katku ajal. Põllumajanduse ja maaelu toetamise vajaduse selgitamine on suureks probleemiks kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Eestis põllumajandusministeerium koos tootjaorganisatsioonidega teinud selle nimel head koostööd. Läbimõtlemata poliitilised aktsioonid koos pooltõdede ja moonutatud tegelikkusega nullivad aga varasemad jõupingutused ja suurimateks kaotajateks on põllumehed ise. Ka poliitikas peaks lähtuma põllumehe põlisest tarkusest – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
iii
HELIR-VALDOR SEEDER, põllumajandusminister, IRL
