Harva, kui parlamendierakondade arvamused nõnda kenasti kokku langevad nagu viimasel ajal tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas.
Parempoolsed kiidavad maksude langetamist, vasakpoolsetele meeldib, et erinevalt paljudest teistest maksumuudatustest, on maksuvaba miinimumi tõusust abi ka madala ja keskmise sissetulekuga inimestele. Seni on harmoonia valitsenud küll vaid sõnades, lähitulevik peaks näitama, kas sõnadele järgnevad ka teod.
Teenib kõrgemapalgaliste huve
Märtsi lõpus arutas riigikogu sotsiaaldemokraatide tulumaksuvaba määra tõstmise eelnõu, mis paraku ei pälvinud Reformierakonna ja IRLi toetust. Võimuerakonnad tõid põhjenduseks, et neile pole vastuvõetav katteallikaks pakutud tulumaksumäära langetamise tühistamine. Tulumaksu alandamine teenib ennekõike kõrgemapalgaliste huvisid.
Kuna hiljuti avaldatud kevadine majandusprognoos näeb järgnevateks aastateks ette varasemaga võrreldes suuremat maksulaekumist, on võimalik ka täiendavate laekumiste toel tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Seda siis tulumaksumäära puutumata. Taolise kompromissettepaneku tegime riigikogule aprilli keskel. Nüüd jääb vaid oodata, kas parempoolsed ka tegelikult soovivad maksuvaba miinimumi kergitada.
Kulukas inimest tööle võtta
Eestis kehtivad madal tulumaksuvaba määr, ühetaoline tulumaks ja küllalt kõrge sotsiaalmaks, milles puudub progressiivne element. Ehk ka sotsiaalmaks rakendub sissetulekust sõltumata kõigile samamoodi. Kõik see muudab madalapalgaliste tööjõukulud võrreldes muu Euroopaga põhjendamatult kõrgeks. Nii on tööandjal küllalt kulukas inimesi tööle võtta ning nende palka tõsta. Samuti tähendab see, et tööjõumaksude puhul on madalapalgaliste panus riigi tuludesse põhjendamatult kõrge.
tulumaksusüsteemid oluliselt progressiivsemad, madalapalgaliste maksukoormus on seal võrreldes heal järjel inimestega väiksem kui meil.
Väikese sissetulekuga inimestel kõrge maksukoormus
Kui siia lisada veel Eesti võrdlemisi kõrged tarbimismaksud, mis mõjutavad enim kõhna rahakotiga inimesi, ning pea olematud varamaksud, siis olemegi olukorras, kus väikese sissetulekuga inimeste õlgadel lasub põhjendamatult kõrge maksukoormus.
Üks viis madalapalgaliste maksukoormust vähendada on tõsta tulumaksuvaba määra. Koalitsioonierakondade poolt propageeritud tulumaksu langetamine protsendi võrra 2015. aastal jätab peaministrile täiendavalt igas kuus kätte 48 eurot, keskmise palga teenijale üheksa ja alampalga saajale kaks eurot. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine mõjub aga kõigile palgasaajatele samaväärselt. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek, mis tõstaks kolme aasta jooksul praegust tulumaksuvaba määra 48 euro võrra, tooks iga kuu töötaja taskusse üle kümne lisaeuro.
Peagi saame selgust, kas Reformierakond ja IRL ikka tahavad tööjõumakse vähendada nii, et see oleks kõigile kasulik. Või tähtsustavad nad edasi kanoniseeritud tulumaksu langetamist, mis eelistab selgelt kõrgepalgalisi.
i
RANNAR VASSILJEV, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, SDE
