Kui jututeemaks on taastuvenergia, siis kiputakse eeldama, et selle kasutamine on võimalik vaid suurte toetuste abil. Teiseks vastandatakse taastuvenergiat fossiilsete kütustega, näiteks põlevkiviga, eeldades, et kui vähendada fossiilkütuste kasutamist, suureneb ka taastuvenergia turuosa. Tegelikult on pilt kirevam. Taastuvenergia ning kodumaine põlevkivi on konkurentsivõimelised paljude toodete loomisel ning omavahel praktiliselt ei konkureeri.
Elektri tootmist põlevkivist on Eestis kavas 10 aastaga 4-5 TWh võrra vähendada, taastuvelektri tootmist kavatsetakse suurendada poole vähem. Taastuvenergia arendamisel tuleb esmalt ära kasutada tasuvaimad ja soodsaimad võimalused. Samas, rääkides energiast, ei tohiks piirduda vaid elektriga. Elekter moodustab vaid 21 protsenti Eestis tarbitavast energiast.
Soojuse tootmisel on taastuvenergia konkurentsivõimeline
Soojuse tootmisel on taastuvenergial tugev konkurentsipositsioon. Seetõttu tulekski soojuse tootmist arendada eelkõige taastuvatest energiaallikatest. Näiteks ei vaja biokütustest soojuse tootmine ahjus või katlamajas toetusi ning on võrreldes maagaasi või kütteõliga märksa tasuvam. Samuti on päikseenergiaga vee soojendamine täiesti konkurentsivõimeline. Eesti asulates, kus on olemas puiduhaket kasutava katlamaja rajamiseks vajalik soojuskoormus, on need kas juba rajatud või siis plaanis rajada.
Soodsaim taastuvelekter tuleb biokütusest, ent vajab väikest toetust
Tänased põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei takista taastuvelektri suuremat tootmist, vaid pakuvad selleks odavaima võimaluse. Eesti Energial on võimalik kolme elektrijaama kõige uuemates plokkides kuni pool põlevkivist asendada puiduhakkega ning toota aastas juurde ~2,5 TWh taastuvelektrit.
Olemasolevates elektrijaamades põlevkivi asemel biokütuste kasutamine on küll odavaim taastuvelektri tootmise viis, kuid päris ilma toetuseta seda täna teha ei tasu.
Samas, täiesti uue vaid taastuval kütusel elektrijaama või isegi koostootmisjaama ehitamine vajab märkimisväärset toetust. Tänase elektri turuhinna juures, mis on umbes 40 €/MWh, makstakse uuele taastuvenergiat tootvale elektrijaamale 12 aasta jooksul toetusena juurde 53,7 €/MWh. Suurema toetuse maksab oma elektriarve kaudu kinni tarbija.
Põlevkiviõli tootmine teeb ruumi taastuvelektrile
Vedelkütuste tootmine taastuvatest energiaallikatest on praegu väga kallis. Biodiisel ja bioetanool on olemas, kuid ei suuda ilma suurte toetusteta fossiilkütustega konkureerida. Lähikümnenditel on vedelkütuse vajadust võimalik valdavalt fossiilsete kütuste abil katta. Põlevkiviõli tootmise laiendamine ei takista taastuvenergia arendamist. Põlevkivitööstus on huvitatud, et suurem osa põlevkivist jääks vedelkütuste tootmiseks. Kui meie põlevkivist vedelkütuste tootmise strateegia ellu viiakse, väheneb järgmise 10 aasta jooksul põlevkivist elektri tootmine 4-5 TWh/a võrra. Põlevkivitööstuse areng vabastab tee soojuse ja taastuvelektri suuremale tootmisele.
i
RAINE PAJO, Eesti Energia juhatuse liige
