Euroopa Liidu keskmine põllumajanduse otsetoetuste tase on 280 EUR/ha, Balti riikides aga vaid järgmine. Leedus 144, Eestis 117 ja Lätis 95 EUR/ha. Malta põllumeestel on see number näiteks 696, Hollandis 494 ja Belgias 470. See tähendab, et solidaarsusest liikmesriikide vahel pole juttugi ja meie põllumehed on kõlvatus konkurentsis. Sarnast olukorda tahetakse põlistada veel ka järgmiseks EL eelarveperioodiks, kus Balti riikidele lubatakse vaid toetuste minimaalset kasvu.
7. ja 8. veebruaril toimub Brüsselis ülemkogu, kus loodetavasti kinnitatakse EL eelarve aastateks 2014-2020, sealhulgas ka põllumajanduse rahastamine. Sestap otsustasid Balti põllumehed meie õiglaste nõudmiste toetuseks veel viimase aktsiooni läbi viia.
Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste organisatsioonid on eelmise aasta jooksul korraldanud mitmeid protestiaktsioone, kus juhtisime tähelepanu EL põllumajandustoetuste äärmiselt suurele ebavõrdsusele. Kogusime ligi 65 000 allkirja, lähetasime vana Belaruss-traktori Brüsselisse ja viisime seal läbi ka mitu protestimiitingut. Kõiki neid aktsioone on üle Euroopa meedias laialdaselt kajastatud. Selle tulemusena ja ka valitsuste ning europarlamendi liikmete ühispingutusena on Balti riikidele pakutud toetusena esialgse 58 protsendi asemel juba 75 protsenti EL keskmisest. Sellega me aga nõus ei ole ja võitleme edasi …
Paneme ebavõrdse põllumajanduspoliitika “põlema”
5. veebruaril paigutame Via Baltika trassil igale kilomeetrile põhurulli. Alustame kell 16.30 miitinguga Tallinnas Raekoja platsil, kuhu oleme palunud ka riigikogus esindatud erakondade esindajad, põllumajandusministri, Tallinna linnapea jt. Kuulame Bonzo isamaalisi laule ja kell 17.30 süütame ühiselt põhurulli, mis on signaaliks, et süüdataks ka kõik teised Via Baltika trassile paigutatud rullid. Selleks oleme abi palunud neilt, kes tulevikus Eesti poliitikas tooni andma hakkavad: IRL noortelt, Keskerakonna noortekogult, noortelt sotsiaaldemokraatidelt ja Reformierakonna noortekogult.
Selle aktsiooniga tahame sümboolselt ära põletada iganenud ühise põllumajanduspoliitika ja juhtida tähelepanu ka sellele, et nii täna ja ka uuel eelarveperioodil saavad sama suurt pindalatoetust nii need, kes kasvatavad põllukultuure, kui ka need, kes heina lihtsalt niidavad ja purustavad.
Kõik eestimaalased, kes soovivad, et Eesti toit ei oleks kallim kui doteeritud importtoit ja Eesti toidujulgeolek oleks kindlustatud, on oodatud meid toetama.
i
JAAN SÕRRA, põllumeeste keskliidu asepresident, põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige
