Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon tegi ettepaneku luua tööministeerium, kes, nagu nimigi ütleb, tegeleks töö- ja töötuseprobleemidega. Valitsusliit meie ettepanekut ei toetanud. Miks küll on koalitsioon nii upsakas, et pöörab opositsiooni ettepanekutele selja? Seda enam, et suur häda koputab juba uksele, sellest pole pääsu.
Valitsus tugineb oma hinnangutes üksnes töötukassas registreeritud töötute arvule, kuid statistikaameti andmeil on töötuid tuhandete võrra rohkem. Olgu kuidas on, ent isegi töötukassa arvestuse järgi on keskmine töötus Ida-Virumaal ületanud 20 protsendi piiri. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr juba ligi 20 protsendile, kusjuures üle kolmandiku töötuid on tööta olnud aasta või isegi kauem. Statistikaameti andmeil on meil juba 137 000 töötut, neist registreerituid 93 000. Pikaajaliste töötute osatähtsus nende seas kasvas 37 protsendile, ülipikaajaliste osatähtsus 13 protsendile. Tööga hõivatuid on meil umbes 550 000, mis on taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Huvitav, kust võtavad valitsuse liikmed julguse avalikkusele väita, et olukord olevat paranemas, kuigi olulisi märke tööturu normaliseerumisest pole näha?
Eesti rahvas on eurole ülemineku nimel teinud suuri jõupingutusi, kannatanud välja ulatuslikud eelarvekärped. Rahvaliit loodab, et valitsus otsib senisest pingsamalt võimalusi tööpuuduse vähendamiseks, vaesuse leevendamiseks ja sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamiseks. Seni on valitsuse peaeesmärk olnud eurotsooniga liitumine ja selle nimel on jäetud inimeste toimetulek tagaplaanile. Nüüd tuleb euro panna inimeste teenistusse. Maikuu algul tegime valitsusele ettepaneku algatada Euroopa sotsiaalharta artikli 30 “Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest” ratifitseerimine. Artikli heakskiitmise korral peab Eesti kohaldama meetmed vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, elamistingimuste parandamiseks ning sotsiaal- ja meditsiiniabi kättesaamiseks. Teema on päevakorral seda enam, et käesolev aasta on kuulutatud Euroopas vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise aastaks.
Riigikogus Eesti inimarengu aruande arutelul märkisin, et kontrollimatu liberaalne turumajandus on viinud Eesti ränka majanduskriisi ning toonud kaasa ühiskonna sotsiaalse lõhenemise. Inimarengu aruandes ilmnevad masendavad piirkondlikud erinevused. Oleme liiga järsult Tallinna suunas kaldu. Ääremaastunud või ääremaastumisriskiga territoorium hõlmab Eesti pindalast ligi kaks kolmandikku, seal asuvad ligi pooled omavalitsusüksused. Ühiskonnas maad võtnud ebavõrdus sissetulekutes, tervislikus seisundis ja sotsiaalses staatuses on viinud Eesti ELi kõige kehvemate riikide hulka ning seadnud kahtluse alla meie riigi arenguvõime.
Rahvaliit peab vajalikuks tasakaalustatud infrastruktuuri väljaarendamist ning avalike teenuste kättesaadavust, eelkõige haridusasutuste, haigla või arstipunkti, apteegi, postiasutuse ja kaupluse olemasolu elukoha lähedal. Oluline on arendada kohalikku ettevõtlust, sealhulgas põllumajandust, anda meie rahva toidulauale rohkem kvaliteetset eestimaist toitu. Inimese hoidmine on Eesti arenguvõime ja kestmajäämise võti. Möödunud kevadel esitas Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon menetlusse riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu, et võimaldada lapsehooldustasu mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral, leevendada töötuks jäänud lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada neile toimetulekuvõime vähenenud sissetuleku puhul. Lapsehooldustasu tuleks maksta kogu selle aja, kui lapsevanem on töötuna arvel. Eelnõu on olnud Riigikogus esimesel lugemisel, kuid mitmekordsele meeldetuletusele vaatamata ei jõua valitsusliidu esindajate vastuseisu tõttu Riigikogu sotsiaalkomisjonist täiskogu ette.
Töö ja töötusega seotud probleeme on palju, seepärast oleks mõistlik luua tööministeerium, kelle haldusalasse kuuluks nende küsimuste lahendamine. Tööhõive on üks neid tegureid, mis määrab meie rahva tuleviku. Teame ju kõik: pole tööd, pole leiba.
iii
MAI TREIAL, Rahvaliit
