Maarja-Magdaleena segakooris ja meesansamblis hakkab viimastel aastatel järjest enam silma pikka kasvu lustliku olemisega noormees, kes kontsertidel mõnikord ka üksi üles astub, et oma laulu kitarril saata ning sinna suupillisoolosidki vahele lükkida. Tabivere Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Rauno Koorts lõpetab sel kevadel nii põhikooli kui muusikakooli ning on pillimängust, laulust ja tantsust silmnähtavalt sisse võetud.
Viimasel ajal, tundub, meeldib Sulle kõige enam kantrimuusika, aga Su muusikahuvi on üsna laialdane ja Sa mängid minu teada paljusid pille. Mida muusikakoolis õpid?
Tabivere muusikakooli, täpsemalt Tartu Elleri-kooli Tabivere filiaali lõpetan ma akordioniga, aga omal käel olen selgeks õppinud veel viis muusikariista. Need on kitarr, suupill, tuuba, mandoliin ja parmupill ja need on mul endal kodus olemas. Viiulist olen ka hääle välja saanud, aga ei ole aega jätkunud, et seda põhjalikult harjutama hakata.
Su ema juhatab Tabivere muusikakooli ja tegutseb n-ö muusikarindel üsna laialt. Kas akordioni õppima veenis Sind tema?
Kindlasti mitte, see huvitas ikka mind ise. Ema poleks mulle muusikaga mingil juhul peale käima hakanud, sest ta teab, et kui sundida, siis ei tule asjast midagi head.
Olid hea häälega laulupoiss juba pisikesest peale, aga siis tuli vist esinedes mõnikord julgusest puudu?
Laulsin lapsena küll, aga ega ma ise sellest suurt mäleta.
Aga enne muusikakooli minekut oskasin juba natuke kitarri mängida.
Nüüd, kui pidudel esined, valid tavaliselt inglisekeelsed kantrilaulud. Millal see stiil teistest sümpaatsemaks sai ja kuidas uusi laule õpid?
Kantri hakkas mulle meeldima üsna hiljuti ja kuulan seda nüüd sageli.
Laulutekste otsin netist, aga viisid õpin selgeks kuulmise järgi, noodikirja selle juures ei tarvita.
Eesti rahvakunst ei jäta Sind ka vist külmaks?
Eesti rahvamuusika on mulle tõesti viimastel aastatel “põue pugenud” ja oli aeg, kus mu suur unistus oli rahvatants. Paari aasta eest sain Tabivere rahvamajas tegutsenud segarühmas tantsima hakata, aga siis läks rühm peagi laiali. Nüüd käin trenni Tartu tantsurühma “Vikerkaar”, kuid pean tunnistama, et jõuan sinna viimasel ajal väga harva, lihtsalt ei jätku aega. Kui tantsida saaks endiselt Tabiveres, siis käiksin kindlasti korralikumalt proovides, aga nüüd on laul ja pillimäng mulle olulisemadki.
Kui Tabivere rahvamajas märtsis rahvamuusikapäeva peeti ja Margus Põldsepp oma lõõtspillidega külas oli, särasid Sinu silmad eriliselt ja said sellestki pillist kohe viisi kätte, kui kohtumise lõpus selleks võimalus anti.
Jah, ei salga, et olen sellessegi muusikariista armunud. See sai alguse ühel suvisel simmanil, kus mängis Väägvere kapell ja neil oli ka lõõtspill. Sellel simmanil mul tantsuisu ei olnud, muudkui kuulasin, kuidas lõõtspill kõlab.
Siis lugesin juba Internetist, et Põlvas toimuvad lõõtspillikursused. Mul tekkis kange tahtmine sinna minna, aga sellel talvel siiski ei jõudnud. Järgmisel loodan kindlasti niikaugele saada.
Loomulikult tahaksin väga endalegi lõõtsa, aga see kallis pill jääb vist küll praegu ainult unistuseks.
Rääkisid ülemöödunud kevadel, kuidas voodis selili olles karmoškat mängisid. Aga kuidas see juhtus, et kevadtalve voodis veetma pidid?
Olime perega Kuutsemäel ja mul õnnestus seal kelguga üle üsna kõrge kaitsebarjääri sõita. Selle barjääri taga oli aga kinnitallatud lumi, peaaegu nagu jää. Prantsatasin sinna selili maha, kaotasin vist hetkeks teadvuse ka ja hinge lõi kinni. Esialgu ei osanud midagi hullu karta, mind viidi kämpingusse ja õhtul käisin veel saunas ära. Aga valu seljas ei jäänud järele ja hommikul sõitsime traumapunkti, kus selgus, et mul on õndraluu murd. Pidin kokku kaks kuud lamama. Kuu aja pärast võisin juba veidi ringi kõndida ka. Ema ostis mulle välivoodigi, et ma ka õues värsket õhku ja päikest nautida saaksin.
Ja said nii tehtud oma koolitööd ja mängisid pilli ka?
Õpetajad saatsid mulle arvutisse küsimustikke, millele vastasin. Ka mitmesuguseid referaate sai tehtud ja nii hinded välja teenitud.
Kange tahtmine oli lamades ka pilli mängida ja proovisin esialgu suupilli. Aga kiire sisse-välja hingamine tegi haiget. Ei jäänud muud üle, kui võtsin väikese karmoška rinnale. Nii sain oma muusikategemise vajaduse n-ö rahuldatud.
Talisporditraumasid on Sul vist hiljemgi ette tulnud?
Paraku jah, eelmisel talvel kukkusin koolis suusatades ja murdsin vasaku pöidla luu.
Õppimist see vist väga ei seganud, aga jälle oli pillimäng ohus?
Suupillile sain ikka hääled sisse ja kitarri andis ka pisut tinistada.
Eesti, Läti ja Leedu noorte koondorkestriga Tremolo Baltic pääsesid eelmisel suvel Soome akordionifestivalile. Kaugel reisil käisid ka kooriga.
Rahvusvaheline akordionifestival juuli alguses Ikaalistes oli kahtlemata vägev muusikaelamus. Kõige enam jäid meelde imetoredad pillimehed ja õhtused kontserdid, kus astusid üles ikka tõelised professionaalid.
Väga vahva kultuurireis oli ka möödunud suvel Ungaris peetud folkloorifestival, kus käisime segakooriga. Seal sai koos pilli mängitud isegi horvaatide ja türklastega. Tore oli, kui üks türklane mängis flöödil kaasa meie laulu “Lained, päike ja tuul”.
Tegelikult tahaksin rohkem ka Eesti suurematel rahvamuusikapidudel käia, aga ikka juhtub suvel, et mitu ettevõtmist on samal ajal. Näiteks olen juba mitu aastat tahtnud minna Võru Folkloorifestivalile, kuid alati on midagi muud ette tulnud.
Lõpetad alles põhikooli ja väga täpsete tulevikuplaanide kohta on Sinult vara pärida. Aga siiski — kellena ennast tulevikus näed?
Tahaksin, et mu tulevane elukutse oleks kindlasti seotud laulu ja pillimänguga. Samas meeldib mulle ka omaette meisterdada. Hetkel nokitsen hiiu kandle kallal, ehk saabki sellest asja. Nii et pillimeistri amet meeldiks ka.
Just veri pidavat rähnipoja puu otsa vedama. Sinu lähisugulaste hulgas on vist peale ema teisigi muusikapisikust nakatunuid?
Jah, tõepoolest on nii ema- kui isapoolsed esivanemad mitu-mitu põlve tagasigi pille mänginud ja laulnud, samuti on onud –tädid nii ema kui isa poolt muusikaga seotud.
Näiteks isapoolne vanaema on laulnud segakooris ja ansamblis ja ta on mulle rääkinud, et kui tantsuplatsil mõnikord pillimeest ei olnud, võttis ta ise akordioni sülle, et teistele tantsumuusikat teha.
Millega veel peale muusika vabal ajal hea meelega tegeled?
Aitan koduses majapidamises, uitan looduses ringi. Kui oleks rohkem vaba aega, veedaksingi selle kõige parema meelega looduses.
Millised on suveplaanid, kui eksamid tehtud?</span>
Kõigepealt tuleb noorte laulu- ja tantsupidu ja seejärel kavatsen minna poolteiseks kuuks Horvaatiasse sugulaste juurde tööle.
???
Mu täditütar peab seal hotelli ja midagi ma ikka teha oskan, hakkan ehk koristajaks või teen mõnda muud lihttööd.
i
KAIE NÕLVAK
