Olen alati mõelnud, et debatt alkoholijoomise üle avalikus kohas on tegelikult pseudoteema, sest tihtilugu on alkoholi tarbimine seotud meie kultuuriga. Seaduse jõul ei ole võimalik teha kiireid muudatusi. Seadusandja lootis alkoholi tarbimise keeluga vähendada ühiskonnas karistamist, anda kohalikele omavalitsustele suuremad otsustusõigused ning võimaldada inimestel näiteks pikniku ajal legaalselt üks või kaks siidrit juua. Ometi tekitas see ühiskonnas suurt poleemikat ning paljud tõdevad, et toona, 2011. aastal tehtud otsuste jaoks pole Eesti ühiskond veel valmis.
Alkohol on liiga lihtsalt kättesaadav
Samas peaks ühiskonnas tekkima palju suurem arutelu selle üle, kuidas leevendada alkoholi liigtarvitamist. Ehk on alkohol meile hoopis liiga lihtsalt kättesaadav? Eestis võib paljusid alkohoolseid jooke osta suhteliselt odava hinna eest. Võib juhtuda, et pudel lahjat alkoholi on odavam kui pudel vett. Peaksime ühiskonnas diskuteerima selle üle, kas peame alkoholi nii lihtsalt kätte saama, nagu see hetkel on.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil (2012) jõuab 83 protsenti Eesti inimestest alkoholi ostma vähem kui 10 minutiga. Aastatega pole olukord väga oluliselt muutunud. 2007. aastal oli selleks näitajaks 88 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi andmeil (2012) juuakse meil ühe inimese kohta 10,4 liitrit absoluutalkoholi (täiskasvanute seas teeb see arvestuslikult 12,3 liitrit). See on tuntavalt suurem kui Põhjamaades ning tegelikult oleme alkoholitarbimisega Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil maailmas 31. kohal. OECD riikide seas paigutatakse meid kogunisti neljandale kohale.
Kangem alkohol raskemini kättesaadavamaks
Eesti alkoholipoliitika on olnud senini üsna liberaalne. Peamiselt kasutatakse ühte meedet, milleks on aktsiisi tõstmine. Seegi toimub suhteliselt aeglases tempos ja seda peamiselt alkoholitootjate vastuseisu tõttu. 2015. aastal tõuseb aktsiis küll 15 protsenti, kuid hindades kajastub see tõus siiski väga vähe. Ometi ületab alkoholist sündiv kahju aktsiisist saadavat kasu.
Seetõttu tuleks alkoholi tarbimise debatt pöörata hoopis uuele tasemele. Peame mõtlema, kuidas alkoholitarbimist oluliselt piirata. Siin vaid aktsiisitõusust ja reklaamipiirangutest ei piisa, kuigi need on ühed lihtsamad meetodid. Ja eesmärgiks ei ole riigi rahakoti täitmine, vaid inimeste elude säästmine ja eluea pikendamine.
Ühe võimalusena tasuks Eestis kaaluda 5 kraadist kangemate alkohoolsete jookide viimist eraldi poodidesse, nagu seda on tehtud mitmetes Põhjamaa riikides. Näiteks on Rootsis, Soomes, Norras ja Islandil riigi monopoolses seisundis poed, millel on õigus kangemaid alkohoolseid jooke müüa. See tagab, et alkohol on küll kättesaadav igas suuremas keskuses, kuid seda on kindlasti ebamugavam kätte saada.
Taoline süsteem muudab kangema alkoholi raskemini kättesaadavamaks ja vähendab seega ka tarbimist. Lisaks on nendes poodides kõikidel tootjatel müümiseks võrdsed võimalused, sest alkoholireklaami seal üldiselt ei tehta. Pigem vastupidi. Rootsi riigipood Systembolaget teeb reklaami tervislikule eluviisile ja üritab inimesi veenda alkoholi tarbimisest hoiduma.
Ka maapoodidele on mõeldud. Kui riigipood jääb kaugele, siis on lubatud ka maapoodides kangemat alkoholi müüa. Selleks sõlmitakse riigipoega eraldi leping.
Selle süsteemi puhul oleks jätkuvalt lubatud alkohoolsete jookide müük restoranides ja teistes toitlustusasutustes. Alkoholi kaasaostmine lubatud ei oleks.
Alkoholi viimine eraldi poodidesse on meede, mida kindlasti tuleks kaaluda, et vähendada alkoholi liigtarbimist. Kui tahame muutust, vajame ka märksa kaalukamaid otsuseid, kui me senini oleme teinud.
i
