Eelmise nädala lõpus toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis käsitööõpetajate sügiskonverents, kus räägiti kutseharidusest ja sellest, kuidas õpilasi nende elukutsevalikul toetada.
“Võib-olla alati me ei mõte sellele, et mitmed õpilased lähevad meie ainet kutsekoolidesse edasi õppima. On oluline teada, mida kutsekoolid põhikooliõpetajatelt ootavad. Millele me peaksime rohkem tähelepanu pöörama ja mida rohkem ning mida teisti tegema,” tutvustas konverentsi eesmärke Põltsamaa Ühisgümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja ning ürituse üks korraldaja Eve Oro. Teine tähtis teema, mis konverentsil käsitlemist leidis, oli noorte toetamine ja suunamine valikute tegemisel. “Õpetajal on oluline teada, kuidas õpilasi kutsevalikul aidata,” nentis Oro.
Käsitööseltsi “Aita” sügiskohtumine on toimunud juba 19 korda, järgmisel aastal tähistatakse konverentsi 20. aastapäeva. Teemad, millest konverentsi raames kõneldakse, on igal aastal erinevad. Erinevad on ka paigad, kus kohtumine aset leiab. Nüüd, käesoleval sügisel, oli järg jõudnud Põltsamaani. Käsitööseltsi “Aita” juhataja Kristi Tederi sõnul on üks põhjus, miks konverents just Põltsamaal pidada otsustati, et Põltsamaal asub tuntud ja tunnustatud kutsekool Põltsamaa Ametikool.
Konverentsil “Tööõpetuse osa põhikooliõpilaste kutsevaliku toetamisel” osales 50 käsitööõpetajat, kokku on seltsil liikmeid 130. Osalejate arvuga võib Tederi sõnul rahule jääda. “Meil on ka liikmeid, kes ei ole tegevõpetajad. See konverents oli kindla suunitlusega nendele, kes praegu õpetajatööd teevad,” rääkis ta. Teine põhjus, miks üritusel vähem kui pooled seltsi liikmed osalesid, on nii Tederi kui Oro sõnul koolivaheaeg. “Õpetajatel on vaheajal palju tööd. Toimuvad koolitused, väljasõidud ja koosolekud,” ütles Oro ja kinnitas, et just koolisiseste ürituste tõttu puudusid konverentsilt paljud Jõgevamaa õpetajad.
Kutseõpe seisab silmitsi suurte probleemidega
Kuigi konverents tõi kokku käsitööõpetajad, ei räägitud kitsalt tööõpetusest, vaid kutseharidusest laiemalt. Psühholoog Ene-Mall Vernik kõneles lapse toetamisest ja suunamisest valikute tegemisel. Oma ettekandes andis Vernik õpetajatele palju häid soovitusi. Näiteks rõhutas ta korduvalt, et kui lapse töö näitusele panna, siis tuleb kindlasti lisada ka autori nimi. Tunnustus on lapse jaoks oluline ja kinnitab talle, et tema saavutused mingil alal on eeskujulikud. Verniku sõnul on tähtis, et noored näeksid tööõpetuse seoseid ajastuspetsiifiliste oskustega. “See ei ole tänapäeval piisav põhjus käsitöö õppimiseks, et siis saad lapsele ise riideid õmmelda ja oskad sokke kududa,” lausus ta.
Haridusministeeriumi kutsehariduse talituse juhataja Kalle Toom kõneles ametikoolide võrgustikust Eestimaal, nende täituvusest ja probleemidest, mis on seotud kutseharidusega. Ettekandest selgus, et tänase seisuga on Eestis 46 kutseõppeasutust, kutset omandab 26 tuhat inimest, kellest lõviosa õpib põhihariduse baasil. “Tasapisi hakkab põhikoolilõpetajate seas kutseharidus populaarsemaks muutuma, selle taga on suur töö,” märkis Toom ja lisas, et järsult on langenud nende arv, kes õpivad kutset keskhariduse baasil. Kutsekoolides õpib rohkem poisse kui tüdrukuid, 55 protsenti õpilastest on mees- ja 45 protsenti naissoost. “Tüdrukutele sobivate erialade valik on napp, neid on vaid 30-40,” tunnistas Toom.
Tõsine probleem, millega kutsekoolid päevast päeva silmitsi seisavad, on õpilaste suur väljalangevus. Õpilastest, kes astuvad kutsekooli pärast põhikooli lõpetamist, jätab kooli pooleli 46 protsenti, keskhariduse baasil õppijatest lahkub koolist ennetähtaegselt 26 protsenti. Toomi sõnul puudub kutsekooli astuvatel noortel sageli austus töö vastu. “Kohati tundub, et ka eelmise kooli lõputunnistus on neile avansina antud,” tõdes Toom. Lapse ja noore suhtumise kujundamisel on Toomi arvates oluline roll kodul, algkoolil ja põhikoolil. “Hiljem on inimest ümber kasvatada väga raske,” kinnitas ta. Psühholoog Verniku arvates on väljalangemise peapõhjuseks väike erialade valik. “Tegelikult valikut ei olegi. Noored lähevad kutset õppima sageli sõprade järgi ja sellepärast, et kuskile peab ju minema. Paljud ei kavatsegi sellel alal tööle minna,” rääkis Vernik ja tõi näite, et ala, mida sageli valedel põhjustel õppima minnakse, on kokandus.
Noored ihkavad akadeemilist kõrgharidust
Nii Kalle Toom kui ka Tambet Valdmaa Põltsamaa Ametikoolist tõid välja, et erinevus noorte soovide ja valikute ning tööturu vajaduste vahel on suur. “Akadeemilist haridust läheb omandama kaks korda rohkem inimesi, kui on eneseteostamise võimalusi tööturul,” sõnas Valdmaa, kes rääkis oma ettekandes Põltsamaa Ametikooli ootustest ja lootustest põhikoolilõpetajatele. “Meie ootus on, et põhikoolides täidetaks riiklikku õppekava. Me arvame, et seda ei tehta piisavalt hästi,” tunnistas Valdmaa. “Tööõpetuse õpetajal peaks olema kandev roll karjääriplaneerimise teema käsitlemisel, õpetaja roll peab olema suurem kui ainult käsitöö oskuste arendamine,” rõhutas ta ja lisas, et valel ajal tehtud kutsevalik või valiku edasilükkamine produtseerib inimesi, kes ei leia oma õiget kohta elus.
Karjäärikoordineerimisest koolides rääkis Merle Randla, kes tõi välja, et noortel läheb elutee planeerimiseks vaja infot enda, ametite ja õppimisvõimaluste kohta ning tuge valiku tegemisel. Õpetaja roll on noori õigete infoallikate juurde suunata.
Ettekandeid oli konverentsiprogrammis palju, sõna võtsid ka seltsi “Aita” liikmed. Räägiti õpetaja-metoodiku ametijärgu taotlemisest, käsitööõpetajate kogukonnast ja seltsi koduleheküljest ning veel paljust muust. Lisaks ettekannetele vaadati Eve Oro ja Katre Arula lapirõivaste väljapanekuid, külastati Põltsamaa Felixit ja käidi linnaekskursioonil. Õhtu veedeti veini ja juustuga, meelt lahutas ettevõtte Joogikoolitus koolitaja Aare Karolin.
iii
LIIS ROHTMETS
