Kaubandusest ei pääse meist keegi enam naljalt üle ega ümber. Samas pole kaupluse puhul tegemist ainult igapäevase ostukohaga, vaid kaubandus on kujunenud väga oluliseks tööandjaks Eesti majanduselus ning seda tasub kutsevalikul ka arvestada.
Jaekaubanduses on viimatise seisuga hõivatud 43 600 töötajat kokku 5050 ettevõttes, mille hallata on üle 10 000 kaupluse. See on märkimisväärne number, liiatigi kuuluvad kaubandus, teenindus ja müük Eesti suurima tööportaali CV Online andmetel kümne populaarsema valdkonna hulka. Kaubandus ei tähenda ammugi ainult müüjaid ja klienditeenindajaid, kuigi enamasti alustatakse selles valdkonnas oma karjääri tõepoolest redeli madalaimalt pulgalt.
Palju erinevaid ameteid
Kaubandusettevõtetes on palju erinevaid ameteid. Kui kliendi jaoks on kaubandustöötaja vaid teenindaja müügisaalis, siis tegelikult on kaubandusvaldkonnas ametis palju erinevaid kvalifitseeritud spetsialiste ja juhte, näiteks kaupluste juhatajad, tootejuhid, ostujuhid, turundusjuhid, vahetuse ülemad, logistikud, lisaks on veel palju erinevaid võimalusi.
Kaubanduses sinikraest valgekraeks saamine pole mingi imeasi, vaid tubli töö ja motiveerituse puhul tavaline asjade kulg.
Kaubandustöötajad teevad väga vastutusrikast tööd. Alustuseks on hea saada baasharidus kutsehariduskeskustes ja siinjuures on äärmiselt oluline koostöö kutsekoolide ja tööandjate vahel. Koostöö eesmärgiks on leida igale töötajale sobiv amet, et luua võimalused töötaja edasiseks arenguks, mis samm-sammult, ühelt ametikohalt ja palgatasemelt hariduse, väljaõppe, kogemuse lisandudes viiks järgmisele astmele.
Kaupmehed aitavad kõrgkoole õppekavade väljatöötamisel
Sel sügisel toimub vastuvõtt kaubanduse erialadele kümnes kutsehariduskeskuses, ametikoolis nii põhihariduse kui ka keskhariduse baasil ning lisaks kaubandusökonoomika erialale Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis. Kutsehariduskeskustes toimub vastuvõtt 2013. aastal järgmistel erialadel: müüja, müügikonsultant, müügikorraldus, müügiesindaja.
Kaubandusharidust ülikooli tasemel kahjuks ei saa – pole vastavaid õppekavasid ega õppejõude. Eeldatavalt olukord edaspidi paraneb, sest kutseharidusest üksi ei jätku.
Bakalaureusekraadiga võrdsustatud haridus kaubandusökonoomika erialal Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis on muuseas väga populaarne. Ülikoolide õppekavades olevast ettevõttemajandusest, ärindusest, ärijuhikoolitusest ei piisa aga kaubanduse kogu spetsiifika hoomamiseks. Seetõttu on kaupmehed ise nõus kaasa lööma vastavate aineprogrammide koostamisel ja õpetamisel.
Töökohapõhine õpe pika traditsiooniga
Kutsestandardis esitatud kompetentsinõuete alusel toimuvad Kaupmeeste Liidu poolt läbi viidavad kutseeksamid. Ajavahemikul 2004-2013 on kutsetunnistuse saanud 2275 taotlejat.
Kõik kutsehariduskoolid teevad koostööd ettevõtjatega, nii praktikabaaside kui ka mitmetes maades aktuaalseks saanud töökohapõhise õppe korraldamisel. Müüja töökohapõhine õpe on juba pika traditsiooniga, kuigi teistes sektorites selline õppevorm ei ole veel heaks kiidetud.
Kaubandus on jätkuvalt üks suurematest tööandjatest — jae- ja hulgikaubanduses on hõivatud 13 protsenti töötajatest. See on samas ka üks vähestest sektoritest, kus pidevalt uusi töökohti juurde luuakse.
Arvestades kaubandussektori mitmekesisust, erinevaid võimalusi ja ka siseturu arengut, oleme veendunud, et kaubanduse erialasid on huvitav õppida ja selles valdkonnas on huvitav töötada.
i
MARIKA MERILAI, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor
