Eile õhtul avatud Pisisaare spordikeskuse juhataja Elmo Krumm kuulus kümmekond aastat tagasi Eesti lühimaajooksu paremikku, viimastel aastatel on ta aga tuntust kogunud personaaltreeneri ja spordivõistluste korraldajana.
Eelmise kümnendi teises pooles Eesti kiiremate sprinterite hulka kuulunud Elmo Krumm alustas spordikarjääri hoopis jalgpallurina.
“Spordihuvi tekkis mul juba varakult,” lausus Krumm. “Olin 8-9 aastane, kui läksin koos sõpradega treener Silvar Luha juurde jalgpallitrenni. Jõudsime Põltsamaa Spordi noortemeeskonnaga päris kaugele, 16aastaselt olime Eestis omavanuste hulgas paremuselt neljas meeskond. Mingil hetkel toimus aga langus, kukkusime kõrgliigast välja ning siis lõigi mul peas n-ö pirni põlema, et meeskonnaalaga ei ole võimalik kuskile välja jõuda. Nii jõudsingi kergejõustiku juurde.”
Jalgpalliarmastus pole Elmo Krummil siiski kuskile kadunud, eelmiselgi hooajal kuulus ta Eesti meistrivõistluste teises liigas mängiva SK Imavere Forss jalgpallimeeskonna põhikoosseisu.
“Mäletan, et käisin ligi kolm aastat paralleelselt jalgpalli- ja kergejõustikutreeningutel,” meenutas Krumm. “Esmalt olin jalgpallis ja seejärel jooksin kohe kergejõustikutrenni, kõige selle kõrvalt jõudsin veel ka võrkpalli harrastada.”
Maakonna kiireim sprinter
“Algul tegin kergejõustikutreener Lea Vilmsi juures kõiki alasid – hüppasin kaugust ja kõrgust, tõukasin kuuli, heal tasemel olin ka krossijooksus. Üheksandas klassis toimus aga meeletu kehaline areng, pikkust viskas ühe aastaga 11 sentimeetrit juurde ning ka lihas tuli peale. Siis otsustasingi, et hakkan ainult sprindiga tegelema.”
Murdepunktiks oli Krummi jaoks seejuures üks võistlus. “Koolispordiliidu võistlustel Haapsalus sain 60 meetri jooksus küll kolmanda koha, kuid võrdsete aegade tõttu anti kolmandaid kohti välja koguni kaheksa. Mäletan, et vihastasin – miks ma pean kolmandat kohta veel seitsme poisiga jagama?
Teisi alasid tegime loomulikult edasi, et keha mitmekülgselt arendada, kuid oma peas olin ma siiski sprinter.”
Kõige suurem areng tulemustes toimus Elmo Krummil ülikoolis õppimise ajal, kui ta treenis kaks aastat Marek Helinurme käe all. “Helinurm on kõigi nende aastate peale kokku üks mu lemmiktreeneritest,” lausus Krumm. “Meil oli väga hea koostöö, tema treeningplaanid sobisid mulle väga hästi ning areng oli meeletu.”
Oma karjääri kiireimad jooksud tegi Elmo Krumm 2006. aastal. U23 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel Rakveres võitis ta 21,99ga esikoha 200 meetri jooksus ning oli 100 meetri jooksus 10,96ga teine. Mõlemal distantsil oli Krumm kuni eelmise aastani ja samuti Põltsamaalt pärit Jakob Goroško esiletõusuni ka Jõgevamaa rekordi omanik. “Mul on väga hea meel, et just Goroško mu ajad üle jooksis, temas on iseloomu ja meeletut tahet tippu jõuda,” tunnustas Krumm eelmisel suvel 200 meetris Eesti kõigi aegade seitsmenda tulemuse 21,30 jooksnud kaaslinlast.
- aastal võitis Elmo Krumm oma ainsaks jäänud Eesti täiskasvanute meistritiitli, kui kuulus 4×100 meetri teatejooksus esikoha võitnud Audentese meeskonna koosseisu. “Sel ajal siiski enam väga head minekut ei olnud, hakkasin siis sportimise kõrvalt tööl käima, et üürikorteri eest maksta, ning mäletan, kuidas see mulle mõjus – kõik ajad kukkusid lausa sekundi võrra. Tippsport ja töö siiski käsikäes ei käi.”
Sportlasekarjääri kokku võttes märgib Elmo Krumm, et peamine eesmärk jäi küll täitmata, kuid sellele vaatamata ta midagi ei kahetse. “Minu kõige suuremaks eesmärgiks oli Eesti koondisse kuuluda ning tiitlivõistlustel riiki esindada,” lausus ta. “Päris mitmel korral sai aga saatuslikuks see, et ma ei olnud õige treeneri õpilane. 2005. ja 2006. aastal oleksin aegade põhjal võinud olla Eesti koondise neljas number teatejooksus, olin aga esimene mees, kes ukse taha jäi. Samas ma mitte midagi ei kahetse, leian, et sporditee andis mulle eluks vajalikud tutvused, samuti distsipliini, mida ma ilmselt mujalt ei oleks saanud. Selles mõttes olen ma väga õnnelik.”
Elmo Krummi sportlasekarjäär lõppes 2010. aastal ning seejärel viis elu ta kolmeks aastaks maakera kuklapoolele.
“Tippspordi lõpetasin vigastuse tõttu,” rääkis ta. “Eesti kliimas ei tahtnud vigastus enam kuidagi paraneda, kõikvõimalikud arstid sai läbi käidud, aga lahendust ei leitud. Üks arstidest julges siiski öelda, et siin ei ole muud ravi kui soe kliima. Kuna samal ajal oli Eestis ka masu ning palgad langesid drastiliselt, ei näinud ma enam mõtet siin olla.”
Eestlased on Austraalias hinnas
Austraaliasse sõit käis kiirelt. “Kui see mõte tuli, siis juba nädala pärast olin Eestist läinud,” muigas Krumm. “Viisataotlusele tuli vastus kiiresti, kohe sain ka lennukipiletid.”
“Maandusin idarannikul Gold Coastis ning kuigi algselt läksin Austraaliasse eesmärgiga soojas kliimas natuke ringi vaadata, hakkas see linn meeldima ja lõpuks jäin sinna kolmeks aastaks,” meenutas Elmo Krumm. “Omajagu oli ka õnne – juba kuuendal päeval sain endale elu- ja töökoha ning auto.”
Tööle asus Elmo Krumm ehitusfirmas, samal ajal õppis ta ka ülikoolis ärijuhtimist. “Me ei ehitanud mitte hooneid, vaid tegime betoonitöid,” selgitas ta. “Betoonpõrandad valati ära ja meie siis lihvisime ja poleerisime neid, vastavalt klientide soovidele n-ö mängisime kemikaalidega. Kliente oli päris palju ning firmal läks hästi.”
Kuigi Elmo Krummil mõlkus mõttes ka võimalus pikemalt Austraaliasse jääda, tuli ta ülikooli lõpetamise järel koju tagasi. “Viisa hakkas lõppema ning uue muretsemine oleks liiga kalliks läinud. Ma ei tahtnud ka sealsete võimudega pahuksisse minna ning ülikoolis viimase kursuse lõpetamise järel võtsin ennast töölt lahti ja tulin tulema. Reisisin veel ka natuke Aasias ringi ning kui 2013. aasta aprillis Eestisse tagasi jõudsin, oli kontrast ikka meeletu – mõtlesin, et kuidas meie inimesed siin hakkama saavad.”
“Austraalias on meie rahvas väga hinnatud,” teab Elmo Krumm. “Austraalias ei tehta nii palju tööd ja kui meie omaarust rahulikult töötame, öeldakse, et miks sa rapsid, tee rahulikult… Iga kolme tunni tagant on pausid, need on rahulikud ja pikad ning keegi kella ei vaata. Küll jõuab, öeldakse, ja palgad on seejuures müstilised.”
Eelmise aasta lõpus pälvis Elmo Krumm Põltsamaa linna tänukirja linna spordielu edendamise eest viimastel aastatel. Teda tunnustati uuenduste toomise eest Põltsamaa jõe mängude korraldusse, spordiürituste sarja FitGames algatamise ja korraldamise ning regulaarsete ja palju harrastajaid leidnud ringtreeningute läbiviimise eest.
“Kui Austraaliast tagasi tulin, võttis Põltsamaa spordielus toimuv esmalt kukalt kratsima,” meenutas paaril viimasel aastal Põltsamaa jõe mängude peakohtuniku ametis olnud Elmo Krumm mõne aasta tagust aega. “Kui siin varem võistlused olid, oli nii osalejaid kui ka pealtvaatajaid palju, viimastel aastatel oli aga osalejate arv üsna kokku kuivanud. Kuna olin tol hetkel iseenda peremees ning tulemas olid järjekorras juba 40. mängud, pakkusin spordijuhtidele oma abi. Mõtlesime SA Põltsamaa Sport juhataja Margus Metsmaga, et teeme midagi suurt ja puhume mängudele uuesti elu sisse. Võtsime mängude kavva nelikümmend ala ning risk õigustas ennast, võistlused olid taas väga rahvarohked.”
Traditsioonidesse ei tohi kinni jääda
Elmo Krummi sõnul tuleks ürituste korraldamisse kaasata rohkem noori ja kuulata nende mõtteid. “Traditsioonidesse ei saa kinni jääda,” lausus ta. “Traditsioonid on küll olulised, aga ka traditsioonid peaksid käima ajaga kaasas, muidu nad lihtsalt surevad välja. Noortel on praegu teised huvid, tuleks vaadata, kuidas nende huvid siduda vanade traditsioonidega, et saada ka noored taolisteks üritusteks kodunt välja.”
Spordikeskuse juhatajana loobub Elmo Krumm jõemängude peakohtuniku ametist. “Kogu energia läheb praegu Pisisaare spordikeskusse, lihtsalt ei jõua enam nende suurüritustega tegelda,” ütles ta. “Põltsamaa jõe talimängudest juba loobusin. Suvemängude osas ei ole veel otsust langetanud, aga pigem ei jätka ma ka seal. Arvan, et olen oma töö teinud ja teistel peaks olema hea siit edasi minna.”
Küll jätkab Elmo Krumm ka uues ametis olles teiste talle tuntust ja tunnustust toonud tegevustega.
Personaaltreeneri tööga tegi ta tutvust juba tippspordi ja ülikooliõpingute kõrvalt. “Hakkasin sellega tegelema, kuna see meeldis mulle ja tõi uusi võimalusi,” lausus Krumm. “Ise trenni tehes mõtlesin, et kuidas näiteks seda või toda asja paremini teha. Mind on ka alati köitnud lihaste ja kinesioloogia pool, kõik see, mis toimub inimkehas näiteks treeningute käigus.”
“Tollal personaaltreeningutele sellist tungi ei olnud nagu praegu,” lausus Krumm. “Riigil puudub aga selle ala reguleerimiseks endiselt süsteem, praktiliselt igaüks võib hakata ennast personaaltreeneriks nimetama. Meil võiks olla personaaltreenerite alaliit, see ei peaks kuuluma fitnessi ja kulturismi alaliitu, sest need on tegelikult ikka täiesti erinevad asjad. Õnneks mõned tuttavad teevad selle kallal tööd ja loodud on portaal teadliktreening.ee, mis teeb koostööd koolispordiliidu ja paljude teiste organisatsioonidega, et tuua teadlikkust ka õpetajateni. Teadlik treening peaks ju algama koolist, kehalise kasvatuse õpetajatest. Tähtis on see, et lihased oleksid ühtlases toonuses ja oleks tagatud tugev tervis.”
FitGames võib laieneda ka Jõgevale
Personaaltreenerina tegutses Krumm ka Austraalias, seal avastas ta enda jaoks CrossFiti, mille baasil lükkas ülemöödunud aastal Põltsamaal käima populaarseks saanud võistlussarja FitGames. “Lisasin CrossFiti harjutusi ringtreeningutesse ning ühel hetkel hakkasin otsima tehtule väljundit. Üheks väljundiks on ju hea tervis ja füüsiline vorm, aga miks mitte teha seda ka selle nimel, et suvel võistelda saaks.”
Elmo Krummi sõnul on kahel suvel toimunud võistlussari FitGames tegelikult CrossFit, mis on tavainimeste võimetele vastavaks teisendatud. “Harjutustes sooritatakse palju kordusi ning kogu võistlus keskendub lihasvastupidavusele. Kiired poisid on seal väga edukalt alustanud, kuid lõpuks ikkagi kustunud, edu on saatnud hoopis vastupidavusalade harrastajaid.”
Elmo Krumm loodab lähiajal FitGames’i populaarsust üle Eesti suurendada, sel aastal plaanib ta mõned etapid korraldada ka Tartus ja Jõgeval.
Elmo Krummi elukäik
*Sündinud 1985. aasta 6. aprillil Põltsamaal
*2004. aastal lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi ning
*2008. aastal Tallinna ülikooli kehakultuuri eriala
*2008-2011 töötas personaaltreenerina Arctic Sport Club’is ja Planet Sport Club’is
*2011. aastast PERK Sport OÜ juhatuse liige
*2013. aastast Põltsamaa linnavolikogu liige
*2015. aasta septembrist Pisisaare spordikeskuse juhataja
MATI ALEV
