Pilvi Kolk: Ahhaas saab töötada poole kohaga, aga mitte poole südamega

Kui Pilvi Põldmaa, praeguse nimega Pilvi Kolk 1998. aastal Jõgeva gümnaasiumi lõpetas, läks ta Tartu ülikooli kunstiajalugu õppima ja arvas, et hakkab kunagi kunstinäitusi korraldama. Näituste korraldamine ongi üks valdkondi, millega ta praegu tegeleb, ainult et need pole kunstinäitused, vaid tutvustavad ühel või teisel viisil teadust. Pilvi Kolk on nimelt sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa juhatuse liige.


Jõgeva gümnaasiumis õppimise ajast mäletab Pilvi Kolk nonstop-õppimist.

“Mu vanemad õed Pille ja Piia olid gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud, seepärast ei pidanud vanemad ka minu puhul “neljasid” eriti aktsepteeritavaiks. Ka mu gümnaasiumiaegsed parimad sõbrannad lõpetasid kooli lõpuks medaliga. Nii et hästi õppida tundus enesestmõistetav,” meenutas Pilvi.

Samas jõudis ta kooliajal peale õppimise teha paljut muud: käia neljal õhtul nädalas kunstikoolis, laupäeviti Tartu ülikooli juures tegutsevas täppisteaduste koolis, anda koos sõbrannadega välja koolilehte, teha kaastööd Vooremaa noortelisale Kreisy, korraldada klassiekskursioone, pidusid ja muid sündmusi.

“Ega ma isegi tea, kust me selleks aja võtsime,” tunnistas Pilvi.

Pärast gümnaasiumi läks ta, nagu öeldud, ülikooli kunstiajalugu õppima, ent võttis lisaks mitmeid majandusalaseid aineid. Lõpuks muutus nende osakaal isegi suuremaks kui kunstiajalooga seotud ainete oma. Magistrikraadi omandas ta aga hoopis haldusjuhtimises. Tema magistritöö teemaks oli “Riigisektori asutatud sihtasutuste rahastamine Eesti näitel”. Üks selline sihtasutus oli tal magistritööd kirjutades kogu aeg silme ees: magistrantuuri ajal oli Pilvi juba Sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa juhatuse liige.

Ahhaa polnud siiski tema esimene töökoht. Tudengina oli ta jõudnud töötada kaupluses müüjana ja rahvusarhiivis andmesisestajana, pärast bakalaureuseõppe lõppu Helsingis lapsehoidjana, Tartu iluravi erakoolis õppekoordinaatorina ning ASis Tartu Näitused Intellektika messi projektijuhina. 2004. aastal Ahhaasse tööle asudes sai temast teaduskeskuse legendaarse juhi, nüüdseks meie hulgast lahkunud Tiiu Silla assistent, ent juba aasta pärast tõusis ta juhatuse liikmeks.

Kui viimased neli ja pool aastat on Ahhaa keskus tegutsenud Tartu kesklinnas spetsiaalselt selleks ehitatud põneva arhitektuuriga hoones, siis Pilvi Kolk mäletab ka neid aegu, mil Ahhaa paiknes Toomemäel vanas tilkuva katusega tõllakuuris.

“Töötajaid oli meil siis ainult neli, aga suutsime ikkagi aastas enam kui 50 000 inimesele teenust pakkuda. Korraldasime näitusi Vanemuise kontserdimajas, Tartu lauluväljakul, ülikooli füüsikahoone fuajees, Visa hallis, Sõbra keskuse katuse all, Tallinna linnahallis ja energiakeskuses ning mitmel pool mujal,” ütles Pilvi Kolk.

Tänu majanduskriisile

Paljud, Pilvi ise kaasa arvatud, ei uskunud kaua aega, et Ahhaa keskuse oma maja üldse kunagi valmis saab. Aga sai. Ja seda paljus tänu majanduskriisile.

“Kui Ahhaa maja esimene hange 2008. aastal välja kuulutati, kukkus see kolinal läbi, sest parim pakkumine oli 750 miljonit krooni ehk umbes 50 miljonit eurot, aga see oli kaugelt üle meie võimaluste,” meenutas Pilvi Kolk. “Ahhaa plaane ei peidetud siiski kausta, vaid me hakkasime koos linnavalitsuse inimestega nuputama, kuidas neid reaalsusega paremini kokku sobitada. Maja joonistati väiksemaks ja mõned seinad õhemaks, kahest kohvikust jäi järele üks, kahest kuplist poolteist ja majatagune liuväli asendus parklaga.

Ning just siis, kui meie oma joonistamisega lõpule olime jõudnud, hakkasid ehitushinnad tänu majanduskriisile kolinal kukkuma ja samal ajal käivitus Euroopa Liidu uus raamprogramm. Et meie olime sarnaste taotlejate hulgas ainsad, kel oli kogu dokumentatsioon koos ja kes olid valmis kohe ehitama hakkama, näidati meile rohelist tuld. Ning siis ei läinud maja ehitamine maksma enam viiskümmend miljonit, vaid ainult viisteist miljonit eurot.”

Summa tuli kolmest allikast: Euroopa Regionaalarengu Fondist, riigilt ja Tartu linnalt. Vaatamata sellele, et uus maja on juba neli ja pool aastat käigus olnud, näitab selle külastajate arv endiselt tõusutendentsi. Pilvi Kolgi sõnul on see haruldane nähtus: enamik teisi Euroopa teaduskeskusi on hiljemalt kolmandal aastal pidanud hakkama maadlema publiku huvi langusega.

“Kindlasti meelitavad inimesi üha uuesti ja uuesti meie majja tulema vahetatavad näitused,” kinnitas Pilvi Kolk. “Eriti edukaks osutus möödunud sügisest tänavu kevadeni väljas olnud dinosauruste näitus. Aga ka püsinäitustel vahetub iga nädal mõni eksponaat. Mõnikord imestan ise ka tehnoloogia- või elusaalist läbi minnes, et mis asi see siin siis on: polegi seda varem näinud. Teeme rahvale ka mitmesuguseid teemapäevi. Talvel on näiteks igas kuus üks päästepäev, mil päästjad kohale tulevad ja näitavad, kuidas inimesi avarii teinud autost välja lõigatakse ja elustatakse, kuidas tegutsevad demineerijad jne.”

Külastajate kohalemeelitamine on tegelikult päris keeruline. Ahhaa turundusosakonnas on ametis kuus inimest ja jõude nad ei istu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel on käidud Lätis, Soomes ja Venemaalgi turunduskampaaniaid tegemas. Sõidetakse väikebussiga mööda rahvamaju ja teisi rahva kogunemiskohti ning tehakse seal teadusteatrit ja korraldatakse töötube.

“Näitame rahvale n-ö Ahhaa minimudelit ja ütleme, et kes “suurt” Ahhaad näha tahab, tulgu Tartusse,” rääkis Pilvi Kolk.

Umbes pooled Ahhaa külastajatest ongi välismaalased. Üsna palju käib lätlasi, venelasi käis ka rohkesti, ent rubla kursi langus on nende Eestis huvireisidel käimise võimalusi kõvasti piiranud. Soomlaste noorem generatsioon Eestisse tulles paraku Tallinnast kaugemale ei jõua.

Jõgeva “maffia”

Ahhaa keskust juhivad praegu kaks võrdset juhatuse liiget – Pilvi Kolk ja Andres Juur. Huvitav on märkida, et ka Andres Juur on Jõgeva gümnaasiumi vilistlane.

“Meil on nagu mingi Jõgeva maffia,” ütles Pilvi muiates.

Kummalgi juhatuse liikmel on välja kujunenud oma töövaldkond. Andres tegeleb rohkem teaduspoole ehk maja sisuga, Pilvi administreerimisega ehk sihtasutuse juhtimise ja personaliga.

Toomemäe tõllakuuri aegse nelja töötaja asemel on Ahhaas nüüd ametis 80 inimest. See tähendab Pilvi sõnul hoopis uut organisatsioonikultuuri.

“Ahhaasse ei võeta kedagi tööle CV järgi, vaid vaadatakse eelkõige seda, et inimesel silm säraks ning et tema väärtushinnangud ja arusaamad langeksid kokku Ahhaa omadega,” sõnas Pilvi.

Giidide ja teadusteatri tegijatena tegutsevad Ahhaas enamasti tudengid. Aga ka muu personal on üsna noor. Kollektiivi keskmine vanus on vaid 28 aastat.

Kaheksakümnest “särasilmast” koosnevat kollektiivi on Pilvi sõnul päris keeruline juhtida, sest sellesse kuulub palju neid, kes tahavad Ahhaa asjades kaasa rääkida. Ja teaduskeskuses võibki igaüks juhi kabinetti tulla ja öelda, mis tal mureks on või kuidas Ahhaad veel paremaks saaks muuta. 80 inimese peale koguneb muresid päris palju ja Pilvi Kolgi õlule kogunev koorem on mõnikord päris kole, aga samas on tema meelest hea, kui ideid ei genereeri ainult üks-kaks inimest, vaid hoopis laiem ring, sest häid ideid jääb siis sõelale hoopis rohkem.

“Ahhaa on nagu elav organism. Poole kohaga saab siin töötada, aga poole südamega mitte. Õigupoolest on Ahhaa hullem kui kurat: kui annad talle sõrme, võtab ta mitte ainult käe, vaid terve keha ning pere ja sõbrad takkapihta. Sest kui sa peret ja sõpru Ahhaa tegemistesse ei kaasa, siis polegi sul suurt aega nendega kohtuda. Paljudel kasvavadki lapsed, piltlikult öeldes, Ahhaa keskuses. Keskuse käivitaja Tiiu Silla neli last on kõik mingil ajal siin töötanud. Tema poeg Mihkel ongi praegu meie ekspositsioonijuht. Ka minu kaks tütart on titest peale Ahhaas ringi roomanud,” ütles Pilvi Kolk.

Tema sõnul kasutavad paljud Ahhaa inimesed, tema ise kaasa avatud, puhkuse aegagi selleks, et teisi teaduskeskusi külastada ja nii uusi ideid saada. Pilvi on jõudnud käia umbes sajas keskuses, millest kaugeim asub Lõuna-Koreas. Reisida tuleb tal aeg-ajalt ka oma ühiskondlike ametite tõttu: ta on Põhjamaade Teaduskeskuste Assotsiatsiooni esimees ja Euroopa Teaduskeskuste Assotsiatsiooni juhatuse liige.

Uued väljakutsed

“Hobideks mul töö, pere ja ühiskondlike ametite kõrvalt aega ei jää. Vähemasti mitte sellisteks hobideks, mis nõuavad kord nädalas kindlal päeval kohal olemist. Küll aga võib minu ja elukaaslase ühise hobina käsitleda meie kuulumist Tartu Ettevõtlike Noorte Kotta, mis korraldab mitmesuguseid koolitusi ja külaskäike ettevõtetesse. Need on vägagi arendavad,” ütles Pilvi Kolk.

Homsest kuni tuleva reedeni peetakse Eestis Teadlaste Öö Festivali, mille raames toimub üle riigi umbes nelisada sündmust. Sellist festivali korraldatakse Eestis kümnendat aastat ning kogu selle aja on selle koordinaatoriks olnud Ahhaa keskus.

“Ainuüksi Tartus on festivalisündmusi nii palju, et mina nende vahel küll valida ei oskaks,” ütles Pilvi Kolk.

Tema sõnul on Teadlaste Öö Festivali näol tegemist üle-euroopalise ettevõtmisega, mida koordineerib ja rahastab Euroopa Komisjon, ent Eestis on see omandanud suurema mastaabi ja laiema kõlapinna kui kusagil mujal. “Hullud” eestlased on ju sedalaadi asjadesse valmis rohkem panustama kui hädapärast vaja.

Et rahva huvi ei raugeks, on Ahhaa keskuses viimastel aastatel Teadlaste Öö Festivali sündmuste jaoks uusi formaate leiutatud. Möödunud aastal korraldati näiteks Tartu Mini Maker Faire ehk isetegijate mess, kus nutikad meisterdajad said omavahel suhelda ning tutvustada rahvale oma kätetööd: omapäraseid sõidukeid, mitmesuguseid abivahendeid jne. Isetegijate mess toimub Ahhaas ka homme. Teadlaste Öö Festivali kümnenda sünnipäeva puhul toimub aga 23.-25. septembrini Tallinnas, Pärnus ja Tartus ülemaailmne teadusteatrite konkurss (Science Show International Cup 2015), mis toob kokku kümmekonna riigi teaduskeskuste esindused oma parimate katsetega. Tartus toimuvad etendused tuleval reedel Teguri tänaval vanas kammivabriku klubis. Pilvi Kolk osaleb konkursil Põhjamaade Teaduskeskuste Assotsiatsiooni esindava žüriiliikmena.

Kui paljud hinnatud juhid ja spetsialistid arvavad, et iga viie aasta tagant tuleks uute väljakutsete leidmise nimel töökohta vahetada, siis Pilvi on vähemasti senini sama organisatsiooni sees üha uusi, põnevamaid ja raskemaid väljakutseid leidnud.

“Ahhaas on võimalik pakkuda teadmisi köitvamas vormis kui tavaline koolitund. Meie missioon ongi aidata kaasa ühiskonna teadmistepõhiseks muutmisele. On vaja jõuda selleni, et inimesed teeksid otsuseid mitte emotsioonidest või kuulujuttudest lähtudes, vaid teadmistele tuginedes,” ütles Pilvi Kolk.

Pilvi Kolgi elukäik

* Sündinud 9. juunil 1980

* Lõpetas 1998 Jõgeva gümnaasiumi

* 2002 bakalaureusekraad kunstiajaloos Tartu ülikoolist

* 2007 magistrikraad haldusjuhtimises Tartu ülikoolist

* 2003 Tartu iluravi erakooli õppekoordinaator

* 2004 ASi Tartu Näitused projektijuht

* 2004 SA Teaduskeskus Ahhaa assistent

* Alates 2005 SA Teaduskeskus Ahhaa juhatuse liige

* Kuulub SA TÜ Muuseumid nõukogusse ja Euroopa Teaduskeskuste Assotsiatsiooni juhatusse ning on Põhjamaade Teaduskeskuste Assotsiatsiooni esimees

* Perekond: elukaaslane Raiko ning tütred Kirsi (7) ja Pärli (5)

Liina Pulges, klassiõde ja endine kolleeg, ettevõtja:

Gümnaasiumipäevil tegime Pilviga koos igasuguseid toredaid asju. Näiteks osalesime koos ühel reisikirjutiste konkursil, mille võitja pidi saama Rootsi-reisi kahele, teise koha omanik Soome-reisi kahele. Leppisime omavahel kokku, et kui üks saab reisi, võtab ta teise sinna kaasa. Lõpuks sain mina esimese ja Pilvi teise koha, nii et saime mõlemad käidud nii Rootsis kui ka Soomes.

Pilvi on hästi põhjalik ja südamega asja juures. Seda võisin taas kogeda, kui meist kolleegid said: töötasin pärast Ahhaa uue maja valmimist kolm ja pool aastat teaduskeskuse turundusjuhina. Ahhaas räägiti, et kui Pilvi omal ajal Tiiu Silla assistent oli, siis oli Tiiu see, kes teadis, kuidas teha õigeid asju, ning Pilvi see, kes teadis, kuidas teha asju õigesti. See tähendab, et Tiiu genereeris ideid ja Pilvi andis neile õige vormistuse. Kui Tiiu haigestus, oli kogu Ahhaa juhtimine vahepeal üksnes Pilvi õlul.

Ahhaa suuresti tudengitest koosnevat kollektiivi pole tal praegu lihtne juhtida. Paljude jaoks on see nende esimene töökoht ja nad ei saa arugi, kui ägedasse keskkonda nad on sattunud. Aga loodetavasti mõistavad nad seda hiljem.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus