Möödunud nädalal esitleti Kääpal Kalevipoja muuseumis pilteepose “Kalevipoeg” II osa.
Projekti eestvedaja Raoul Annion osaühingust MrBree OÜ märkis, et see on väga suur ja mahukas projekt. Eesmärgiks on propageerida meie rahvuseepost nii Eestis, kui mujal maailmas. “Tänapäeva kiire elutempo juures soovib enamus inimesi kiirelt kätte saada kogu neid huvitava info. Pilteepos annab selleks väga hea võimaluse,” rääkis Raoul Annion.
Kunstnikuks valiti Jevgenia Dudin
Teine osa sisaldab rahvuseeposest 3.-5. lugu ehk perioodi, mil Kalevipoeg oli noorukieas. “Siin on väga palju lüürikat. Näiteks pikad laulud, kus kolm venda üksteise järel laulavad. Kirjutatakse ilusatest murueide tütardest, näkineidudest, kaunist Saarepiigast, armumisest, loodusest, loomadest. Pikalt on juttu ka üksluisest tegevusest – Kalevipoja ujumisest. Siin oligi meil vaja saada seda pehmet joont, oskust muuta üksluine tegevus mitmekülgseks ja ka naiselikku ilu. Leidsimegi kunstniku Jevgenia Dudini, kes oskas seda kõike ka paberile panna,” rääkis Raoul Annion. Tema sõnul on pilteepose tekstid küll lühendatud, kuid samas värsivormis kui originaalis.
Kolmanda osa illustreerib Ats Nukki
Plaanisoleva seitsmeosalise pilteepose iga osa illusteerivad erinevad kunstnikud. Esimese osa jaoks tegi pildid Toom Tragel, teise Jevgenia Dudin. Kolmanda osa töö käib ja illustraatoriks on valitud Ats Nukki. Järgmiste osade kunstnike valimine toimub läbi konkursside tulevikus. Eelkõige vaadatakse kunstniku käekirja sobivust Kalevipoja konkreetsete lugude joonistamiseks. Senini on kõik kunstnikud vähemalt erialase magistrikraadiga või seda omandamas.
“Just erinevate kunstnike looming annab pilteepose igale osale kordumatuse ja omapära, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. Ta lisas: “pilteepose esitlemine Kalevipoja muuseumis tõestab lugupidamist ja väärikat suhtumist meie asutusse. Toimusid ju esitlused ka Võrus Kreutzwaldi muuseumis, Tartus ERM-is ja Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus.”
Muuseumi kohale tulnud huvilistel jagus pärast Raouli ja Jevgenia toredat esitlust hulgaliselt küsimusi. Kõigi uudishimu sai ka rahuldatud. Mõnus vestlus ja autogrammide jagamine jätkus juba kohvilauas.
Raoul Annioni vastas küsimusele, miks pilteepos ka võrokeelsena on lisatud, et kindlasti sai määravaks ka Võrus asuva Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi suur huvi ja abistav käsi projekti teostamisel. “Kuid lõunaeesti keel on keeleuurijate arvates üks vanemaid läänemeresoome keeli, mis eraldus teistest läänemeresoome keelest juba 3000 aastat tagasi. Keeleteaduslikus mõttes on võru keel keskne osa lõunaeesti keelest. Võttes arvesse rahvaluule vanust, siis on väga suur tõenäosus, et paljud Kalevipoja legendid liikusid edasi just algses võru keeles.”
Kaitstes meie esivanemate pärandit suudab rahvas ja kultuur olla elujõulisem ja jätkusuutlikum. Pilteepos “Kalevipoeg” seda teeb.
JAAN LUKAS
