Mitmed teadusuuringud kinnitavad, et pillimängu õppinud lapsed on õnnelikumad ja tulevad elus paremini toime kui need, kellel pole pillimängimise kogemust. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võiks igal lapsel olla võimalus õppida pillimängu, et kasvada õnnelikuks ja elus hästi hakkama saavaks kodanikuks.
Kas kujutaksid ette elu ilma muusikata? See tundub võimatu, sest muusika on aegade algusest saadik olnud kultuuri lahutamatu osa. Muusika on kujundanud meie etnilist identiteeti, kandnud eestlust edasi ning toonud meid kokku õnnelikel ja kurbadel hetkedel. Muusikateadlase Kerri Kotta sõnul ei saa selles protsessis näha muusikat kui pelgalt rida helisid, vaid kui meie eneseteadvust. Muusika on meie folkloor, meie teine emakeel, mille omandamine algab instinktiivselt juba lapsepõlves.
Rahvusliku identiteedi püsimajäämine on otseses seoses meie laste huviga laulmise ja pillimängu vastu. Seda ehmatavam on maestro Tõnu Kaljuste hinnang, et meie rahvuslikud ja muusikalised traditsioonid on ohus, sest meie lastel pole enam varsti mängimiseks kvaliteetseid pille. Kaljuste sõnul on Eestimaa muusikaõppeasutustes palju amortiseerunud nõukogudeaegseid pille, millel pole enam ilusat kõla ja mis võivad lastele pillimängu sootuks eemaletõukavaks teha.
Pillimäng pole mitte ainult muusikaliselt andekatele lastele.Uuringud kinnitavad, et pillimängu õppinud lapsed on tulevases elus õnnelikumad ja tulevad paremini toime kui pillimängu mitteharrastanud lapsed. Põhjused peituvad ilmselt selles, et pilliõpe nõuab püsivust ja keskendumist, arendab tähelepanu, enesedistsipliini ja koostööoskust, mis on ühed baasoskused koolis ja ka hilisemas elus toimetulekuks. Lisaks annab muusikaga tegelemine rohkelt elurõõmu.
Ka muusik ja ansambli Ewert and theTwoDragons kitarrist Erki Pärnoja on veendumusel, et lapsed peavad saama oma loomingulist potentsiaali avada juba varases lapseeas. Ta toob paralleeli Taaniga, kus lapsed istuvad muusikatunnis ringis ja saavad kordamööda kõiki pille mängida. Õpetajate roll on seejuures märgata, kes millise pilli taha pikemalt soovib jääda. Skandinaaviamaade tingimusteni järele jõudmiseks on meil veel pikk tee, kuid peame alustama täna. Olen seisukohal, et mida rohkem ja paremad võimalused meie lastel pillimängu õppimiseks on, seda toredamad, rõõmsamad ja targemad inimesed meie riigis elavad!
Igale lapsele oma pill
Kantuna unistusest, et igal lapsel oleks võimalik õppida pillimängu ja muusika kõlaks Eestimaal ka paljude aastate pärast, ongi muusikainimeste ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna toel ellu kutsutud projekt „Igal lapsel oma pill’’, mille eesmärk on soetada muusikaõpet pakkuvatele asutustele uusi muusikainstrumente. Selleks, et lapsed ja pillid saaksid kokku juba varases lapsepõlves, on tänavu tähelepanu ka lasteaedadel.
Üks konkursi hindamisekspertidest, Eesti Muusikakoolide Liidu juhataja Kadri Leivategija sõnul on Eestimaa muusikakoolidest puudu kindlasti rohkem kui paar tuhat pilli. Eelmisel aastal laekus meile taotlusi 175 muusikaõpet pakkuvalt asutuselt 861 pilli ostmiseks, mis näitab, et vajadus uute pillide järele on väga suur. Mullu said projekti uusi pille peaaegu kõigi Eestimaa regioonide lapsed Hiiumaalt Ida-Virumaa ja Võruni välja.
Jõgeva maakonnas kuus uut pilli
Jõgeva maakonnas said 2015. aastal pilliprojektist kokku kuue pilli soetamiseks toetust neli muusikaõpet pakkuvat asutust: Jõgeva muusikakool, Põltsamaa ühisgümnaasium, Põltsamaa muusikakool ja Tabivere valla huvikool.
Tabivere valla huvikool soetas endale projekti toel lõõtspilli, avades sellega koolis lõõtspilli eriala. Tabivere valla huvikooli juht Liia Koorts on veendunud, et iga laps peab saama huvihariduse just oma kodukohast. Oma kooli soovitakse arendada ja pakkuda kodupaiga noortele oma loovuse arendamiseks mitmekesiseid võimalusi.
2016. aasta muusikaõpet pakkuvatele asutustele mõeldud taotlusvooru tähtaeg on 8. aprill, taotlemise kohta leiab infot EV 100 kodulehelt www.ev100.ee.
Kõigil on võimalik pillide soetamisse oma panus anda ning seeläbi teha kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks.
Kuidas toetada
- Hooandja ühisrahastusportaalis pill.hooandja.ee saate anda oma panuse konkreetse pilliostu toetamiseks.
- Helistades “Igal lapsel oma pill” toetusnumbrile 900 5505, toetatate pillide soetamist viie euroga.
- Piletilevi keskkonnast saab osta “Igal lapsel oma pill” toetuspileti väärtuses 5, 10 või 15 eurot.
- “Igal lapsel oma pill” toetuste kogumiseks on avatud ka Eesti Muusikakoolide Liidu arveldusarve EE062200221061654889.
- Omaalgatuslikud heategevusaktsioonid on võimalus toetada oma kodukoha muusikaõpet pakkuvaid asutusi pillide ostmisel.
ALLAN TAMME, EV100 “Igal lapsel oma pill” projektijuht
