Palamuse kihelkond oli XVIII sajandi algul ligemale kümme aastat Põhjasõja tallermaaks. Kuigi Vene valitsus andis 1711. aastal korralduse sõjakeerises hävinud koolid taastada, ei suutnud kohalikud elanikud sellega toime tulla. Uue tõuke hariduse arengule andsid kindralkuberner Georg Browne’i 11 ettepanekut 1765. aasta Liivimaa maapäeval, milles ta pidas vajalikuks talupoegade õiguslikku seisukorda parandada. Arutlusele tulid ka maarahva hariduselu puudutavad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust hoolimata andis kindralkuberner 18. aprillil 1765 välja koolipatendi, mis oli esimehe seadusandlik akt, mis pani aluse talurahva laste üldisele õpetamisele.
Juba 1766./67. aasta talvel asutati koolid kõikidesse suurematesse mõisatesse. Siis tekkisid esimesed koolid ka Palamuse kihelkonda. Palamuse kiriku 1766. aasta visitatsiooniprotokollis on sissekanne: “Siin on üks köstrikool ja üks mõisakool Luual.”
Palamuse kihelkonnakoolide revideerimise 20. aprillil 1786 koostatud protokollist leiame järgmise märke: “Luua mõisakool oli majutatud korstna ja akendega hääs ruumis. Sügisel oli kohal 59 last, neist 20 last on hästi õppinud.”
Palamuse kihelkonna koolikomisjon pidas tarvilikuks, et Luua mõis ehitaks juurde korraliku eeskirjadele vastava uue koolimaja, sest mõisa suurus — 11 adramaad — kohustas selleks. 18. aprillist 1765 kehtinud seaduse järgi pidid vähemalt 5 adramaa suurused mõisad asutama kooli hiljemalt 1811. aasta sügiseks.
Et kodu ja mõis ei kaotaks laste tööjõudu, kestis kooliaeg mardipäevast lihavõttepühadeni, st märtsi lõpuni või aprilli alguseni.
Luua vallas oli kolm külakooli ja üks mõisakool. Ehavere kool asutati 1825. aastal ja see asus lagunenud elumajas. Põrandapinda oli vaid kaheksa ruutmeetrit, ruum oli niiske, ahi halb. Kui kooli tegevus 1839./1840. seiskus, käisid lapsed Eerikvere ja Mõisamaa koolis. Ehavere kool suleti 1841. aastal.
Eerikvere külakool asutati 1765. Palamuse kihelkonna külakoolide 1822. aasta ülevaatuse protokollis on öeldud: “Eerikvere külakool, koolmeister Lari Elias, 38 aastat vana, oskab hästi lugeda, kirjutada mittesugugi, rehkendada mittesugugi, laulab kuidagi. Igalt talult süld puid, naturaaltasu valla poolt 4 vakka rukkeid ja 4 vakka otre.”
1823. aastal on koolmeistri poolt kasutatava maa suurus 6 vakamaad, maa on halb. 1841. aastal on Eerikvere külakooli kohta öeldud: “Koolimaja seisukord — üsna lagunenud. Koolis lapsed loevad, kirjutada ja rehkendada ei oska ükski õpilane. Õpilasi 54. Koolmeister Jaan Kastra.”
Pastori koostatud Palamuse külakoolide koondaruandes 1839/40 on öeldud: Eerikvere kool, klassi põrand 4 x 3 m, üsna lagunenud, põrand mäda, ahi lagunenud, õpilasi 72, koolmeister Kristjan Braunbrück.
1850. aasta paiku kirjutati Eerikvere koolis paberi ja kivitahvlite puudumisel liivale. Üldiselt kasutati kirjutamiseks puutahvleid või lauakesi, millele riputati liiva ja kirjutati sellele puupulgaga.
Luua mõisnik von Oettingen olevat öelnud: “Kui ilusasti kirjutavad poisid liivale!” Kuid paberit, kivitahvleid ega krihvleid sama mõisnik koolidele ei muretsenud. Tüdrukutel soovitas ta kirjutamise asemel käsitööd teha.
1850. aastatel olid kirjutamine ja rehkendamine soovitatud õppeained. Palamuse kihelkonna koolivalitsuse otsusega 29. oktoobrist 1866. aastast tehti need ained kohustuslikuks.
1855. aastal osteti koolikassa arvel esimesed kivitahvlid ja kolm esimest raamatut Eerikvere koolile. 1857. aastal nõuti igalt valla meeshingelt 1 kopikas maksu kooli kirjutusmaterjali ja õpikute ostmiseks.
1957. aastal ehitati Eerikvere külla uus koolimaja, mis oli 8 sülda pikk ja 5 lai, õlgkatusega ja nelja kambriga. Õpilasi oli 47.
Eerikvere kool lõpetas oma tegevuse 1882. aastal. Viimane koolmeister oli Jaan Laurson, kes Luua mõisalt Kooli talu päriseks ostis. Lapsed suunati Mõisamaa kooli.
Mõisamaa kool asutati 1765. aastal ja see lõpetas oma tegevuse alles 1926. aastal. Kool asus puumajas, kus oli üks klass ja kaks magamistuba — üks poiste, teine tüdrukute jaoks. Kooliõpetaja käsutuses olid kaks tuba, köök ja sahver. Oma palga pidi ta teenima 15 taaleri suuruse maatüki majandamisest. 30 õpilast käisid koolis 15. oktoobrist 15. aprillini. Lapsed ööbisid koolimajas ja sõid kodunt kaasa võetud külma toitu.
Aastatel 1887-1912 töötas Mõisamaal koolmeistrina Mart Uus. Ta oli lõpetanud Maarja-Magdaleena kihelkonnakooli ja pidas ennast eeskujulikult ülal. Mart Uus kogus rahvaluulet ja tegi kaastööd Jakob Hurdale, asutas Palamusele segakoori ning võttis sellega osa üldlaulupidudest, oli Kuremaa Tuletõrje Seltsi esimees. Temast sai ka Palamuse uue seltsimaja ehitaja. Teadaolevalt oli Mõisamaa kooli viimane õpetaja proua Raudsepp. Pärast kooli sulgemist suunati lapsed õppima Palamuse kuueklassilisse algkooli.
1882. aastal laskis Luua mõis ehitada Prossa koolimaja, kus koolitube oli kahe klassi jaoks. Kõrval olid magamisruumid ja õpetaja korter. 1883. a sai Prossa mõisakooli esimeseks õpetajaks M. Kallama, kes 1903. a ameti maha pani. Tema asemele tuli Jaan Linno Nava koolist, kes oli teovõimeline õpetaja, Hollmanni seminari kasvandik.
XX sajandi algul suleti paljud mõisakoolid, kuid Luua mõisnik Arved von Oettingen võttis kuulda pastori palvet ega teinud seda. Prossal jagati Luua ja Kaarepere lastele õpetust ja koolitust hea õpetaja Jaan Linno juhtimisel. Ka tema abikaasa Emilie Linno töötas õpetajana. Ta tegi tütarlastega käsitööd ning õpetas kangastelgedel kudumist.
See, et 1905. aasta revolutsioonikevad möödus Luual tunduvalt rahulikumalt kui mitmel pool mujal, oli osalt kindlasti tingitud ka sellest, et Arved ja Margarethe von Oettingen olid kooli eest hästi hoolitsedes pälvinud rahva lugupidamise.
Prossa mõisakool suleti 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni aegu. Õpetaja Jaan Linno valiti Palamuse kiriku köstriks. Mõned aastad hiljem võeti Prossa koolimaja siiski uuesti kasutusele. Palamuse kihelkonnakool muudeti nimelt seitsmeklassiliseks kõrgemaks algkooliks ning neljas ja viies klass viidi aastateks 1919-1920 ruumipuuduse tõttu Prossa koolimajja. Kui Kuremaa vald Palamuse endise kõrtsi kooliks ümber ehitas, kolisid need klassid Palamusele.
Nõukogude ajal olid Prossa koolimajas sovhoosi tööliste korterid. Praegu on koolimaja eraomandis.
Peale koolide on Luual tegutsenud üks Eesti esimesi lasteaedu. Viimase Luua mõisniku Arved von Oettingeni proua Margarethe, kes koos oma mehega palju Euroopas reisis, tõi sealt kaasa mõtte asutada Luuale mõisamoonakate laste jaoks lasteaed. Moonakaperede emadele anti võimalus tund aega hiljem tööle tulla, et nad jõuaksid oma lapsed kasida ja puhastena lasteaeda viia. Seal õpetati neile usuõpetust, laulmist, lugemist ning suurematele ka saksa keelt. Mõnele andekamale olla noorproua koguni natuke prantsuse keelt õpetanud.
19. mail 1912. aastal toimus Palamuse külas Otsa talu metsalagendikul Palamuse kihelkonna koolide lastepidu. Seal oli palju koolilapsi ja nende vanemaid. Koolilapsed laulsid lihtsaid lõbusaid laule ning esinesid rahvatantsudega. Joosti võidu, korraldati lati otsa ronimise ja üle nööri hüppamise võistlusi. Võitjatele anti kotikestega maiustusi. Luua mõisniku A. von Oettingeni korraldusel ja kulul anti igale lapsele kruusitäis kohvi ja kaks saia. Kohvi keedeti Otsa talu saun-majas, kus ka saiu jagati. Mõisnik olevat olnud keskmist kasvu, mitte tüse, pruuni ülikonnaga, ja vaadanud laste pidustusi mõnusal ilmel pealt.
Niipalju siis koolielust Luua kandis enne esimest Eesti Vabariiki.
Ülaltoodu on kirja pandud Johannes Paju käsikirja „Palamuse läbi aegade” ning Helma Kaevaliga peetud suulise vestluse põhjal.
Koostanud Linda Põder
Palamuse kihelkonnas oli omal ajal kuus valda: selle moodustasid ühe mõisa piiridesse kuuluvad külad. Kuremaa, Kaarepere, Kudina, Roela ja Imokvere valla kõrval eksisteeris ka Luua vald, mis koosnes Raadivere, Ehavere, Kilbavere, Eerikvere, Mõisamaa ja Prossa külast ning Luua mõisast. 1890. aastatel ühendati Kuremaa, Luua ja Imokvere vald Kuremaa vallaks. Alljärgnevalt heidame pilgu omaaegse Luua valla hariduslukku.
