Laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?
Noore (ema) määratlemisel on lähtutud noorsootöö seadusest, mis liigitab nooreks kuni 26aastase isiku. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal kõige noorem sünnitaja 14aastane ja kõige vanem 50aastane. See teeb sünnitusvahemikuks 38 aastat. Kõige nooremad sünnitajad ongi enamasti 13-14aastased, kuid sellises vanuses emaks saamine on pigem erandlik. 2015. aastal sündis kuni 26aastastel naistel 4041 last ehk 29 protsenti kõikidest samal aastal sündinud lastest. 1990. aastal sünnitasid samas vanuses naised aga ligi 10 000 last rohkem (14 004) ehk 63 protsenti samal aastal sündinud lastest. Sündide kõrghetk oli aga aasta 1994, mil kuni 26aastaste emade sünnitatud laste osatähtsus kõikides sündides oli 67 protsenti. Tuhande kuni 26aastase naise kohta sündis 2015. aastal 42 last. 1990. aastal sündis aga tuhande sama vanuserühma naise kohta 95 last ehk üle kahe korra rohkem. Noorte seas on sünnitamine veerandsaja aasta jooksul seega enam kui poole võrra vähenenud. Peamine põhjus on see, et tänapäeval lükatakse sünnitamist teadlikult edasi. Nooruses reisitakse ja avastatakse maailma, omandatakse haridus ning tehakse karjääri. Vähemtähtis ei ole ka eluaseme soetamine ning enne järelkasvu planeerimist materiaalse kindlustunde saavutamine.
Ema keskmine vanus lapse ja esimese lapse sünnil
1990ndatel oli ema keskmine vanus lapse sünnil 25,6 aastat, kuid 2015. aastaks oli see tõusnud 29,9 eluaastani. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 1990. aastal 22,7 ning 2015. aastal 26,05. Niisiis on ema keskmine vanus lapse sünnil kasvanud 4,3 aastat ning ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 3,4 aastat. Nagu mainitud, on lapse saamise edasilükkamine tänapäeva ühiskonnas üha levinum, mis toob kaasa ka keskmise sünnitusea kasvu. 1990. aastal sündis 85 protsenti esimestest lastest 26aastastel või noorematel naistel. Viimastel aastatel on veel umbes pool esimestest lastest sündinud kuni 26aastastel emadel.
Kui võrrelda ema keskmist vanust esimese lapse sünnil teiste Euroopa riikide andmetega, selgub, et kõige kõrgem oli see 2015. aastal Eurostati andmetel Itaalias (30,8), Hispaanias (30,7) ja Šveitsis (30,6), kus esimene laps saadi keskmiselt 31aastaselt. Eesti lähiriikides oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 2015. aastal järgmine: Lätis 26,5, Leedus 27,1, Soomes 28,8 ja Rootsis 29,2 aastat. Kõige nooremalt said oma esimese lapse aga Aserbaidžaani (23,6) ja Armeenia (24,6) naised. Keskmise vanuse puhul tuleb arvestada, et see sõltub mõneti ka vanusjaotuse ebaühtlusest – vanemaealisi sünnitajaid on arvuliselt rohkem kui nooremaealisi.
Kui paljud kuni 26aastastest naistest said esimese, teise või koguni kolmanda lapse?
- aastal sündis kuni 26aastastel naistel 67 protsendil juhtudest esimene laps, 27 protsendil teine laps ja kuuel protsendil vähemalt kolmas laps. 1990. aastal oli esimesi lapsi kuni 26aastastel naistel veidi vähem, seevastu teisi ja vähemalt kolmandaid lapsi mõnevõrra rohkem kui 2015. aastal. Selgub, et 25 aastat tagasi ei olnud noorelt ei teise ega ka kolmanda lapse saamine väga palju sagedasem kui praegu.
Abiellumine enne lapse saamist
Abielust sündinute osatähtsus kuni 26aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30 protsenti. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72 protsenti. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.
Millistes maakondades on noorena sünnitamine rohkem levinud?
Kõige rohkem sündis 2015. aastal kuni 26aastastel naistel lapsi Jõgeva ja Viljandi maakonnas, vastavalt 58 ja 53 last tuhande naise kohta. Kõige vähem sündis noortel naistel lapsi aga Tartu ja Põlva maakonnas, kus tuhande noore naise kohta sündis 36 last. Ka Harju maakonnas on see näitaja teiste maakondade omast madalam (37). Võib järeldada, et suurematesse linnadesse (Tallinn, Tartu) on koondunud rohkem noori naisi, kes on pühendunud õppimisele või karjäärile ning laste saamine pole nii noorelt veel prioriteet.
Sündide arv maakondades
- aastal sai mitteaktiivsetest kuni 26aastastest naistest emaks 17 protsenti. Viljandimaal oli see näitaja 30 protsenti, Jõgevamaal 26 protsenti ning Lääne-Virumaal 24 protsenti. Neis maakondades on ka töötavate kuni 26aastaste noorte osatähtsus väiksem kui Eesti keskmine. Harju ja Tartu maakonnas, kus sündide arv tuhande noore naise kohta oli üks väiksemaid, on ka mitteaktiivsete osatähtsus noorte emade seas väiksem – vastavalt 11 protsenti ja 16 protsenti ning töötavate osatähtsus keskmisest suurem. Seevastu (üli)õpilaste osatähtsus on Jõgeva ning Lääne-Viru maakonnas jällegi Eesti keskmisest suurem.
Noorelt emaks saamine rahvuse järgi
- aastal sündis tuhande kuni 26aastase eesti rahvusest naise kohta 40 last ja vene rahvusest naise kohta 49 last. Vene rahvusest noor naine sünnitas seega tuhande kuni 26aastase naise kohta üheksa last rohkem kui eesti rahvusest noor naine.
HELERIN ÄÄR, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
See kirjatükk on ilmunud ka Statistikablogis
