Kui senini on akvarellist Rein Mägar end siinkandis mere- või jõemaalijana tutvustanud, siis möödunud kolmapäeval Jõgeva linnaraamatukogu lugemissaali üles pandud töödel näitab ta, et suudab niisama veenvalt maalida mägesid.
Näituse avamisel andis Rein Mägar vihje, et tema mäepiltidelt ei maksa otsida n-ö geograafilist täpsust: ta pole kujutanud konkreetseid mägesid, vaid pigem mägesid kui kujundit. Mägede taha on peitunud täitumata unistused ning mägede tagant minnakse otsima tõotatud maad. Näituse pealkirjal “Mägede taga” on aga veel üks lõbus tähendusvarjund: kui kunstnik näituseaja eksponeerimispaigaga kokku lepib, tundub avamine ikka mägede taga olevat, ent lõpuks läheb alati kiireks…
Mäepiltide sari on tegelikult osa kaks aastat tagasi valminud näitusekomplektist, mis oli väljas Tallinnas
“Mägesid sain kahe aasta tagusel Itaalia-reisil näha ja pildistada küll rohkem bussiaknast, aga kui pilte tegema hakkasin, ei saanud enne pidama, kui terve sari valmis,” ütles Rein Mägar.
Tehnikanippe leiutades</span>
Nagu merepiltide puhulgi, läheb akvarellistil ka mägesid maalides vaja tehnilist leidlikkust.
“Vahuse mere ja lumiste kaljude akvarellitehnikas jäädvustamisel on ka mõningaid sarnaseid tehnilisi võtteid, ent veelgi sarnasem on põhimõte, et tuleb kogu aeg julgelt uusi võtteid leiutada,” ütles Rein Mägar. „Mõnikord aitab sellisele leiutustegevusele kaasa asjaolu, et oled kusagilt mingi koguse odavat akvarellipaberit saanud. Siis on nn valge paberi hirm väiksem.”
Asjatundmatuile olgu öeldud, et akvarellialaseid tehnikanõkse pole suvalise paberi peal proovida mingit mõtet, sest need ei lihtsalt ei tule seal välja. Spetsiaalset akvarellipaberit on saada aga väga laias hinna- ja kvaliteediskaalas ning vahel võib juhtuda, et “sapakahinnaga” paberil saadud tulemus ei jäägi väga palju alla “mersuhinnaga” paberile loodule.
Jõgeva linnaraamatukogu näitust valmiskujul vaadates tõdes autor, et lugemissaal on mäepiltide komplektile väga hea ja paraja suurusega eksponeerimispind.
“Siin hakkavad need pildid koos päris huvitavalt mõjuma. Püüdsin nad seada ka n-ö literatuursesse järjekorda: algul tuleb vaatajal võtta üsna järsk tõus, seejärel saab mööda natuke rahulikumat maastikku kulgeda ning siis peab jälle peaaegu püstloodis nõlva pidi üles turnima,” rääkis kunstnik.
Ekspositsiooni avab tänavakohvikus istuvat sinisesse rõivastunud daami kujutav taies ja lõpetab pilt, millel naine ja mees pingil istudes merele vaatavad. Esimene pärineb kolme aasta taguselt näituselt “Daamid kübaratega”, teine on aga maalitud mulluste Ameerika-reisi muljete põhjal.
“Mulle tundusid need nii koloriidilt kui ka meeleolult mäepiltide komplekti sobivat. Ning nii kujuneb välja justkui veel pikem lugu: daam asub rännakule üle mägede, jõuab siis linna ja seejärel mere äärde ning tagatipuks leiab veel kaaslasegi,” ütles Rein Mägar muiates.
Jõgeva-mail omainimene
Jõgeva-mail on Mägar omainimene. Mis siis, et Tallinn on tema koduks olnud juba mitukümmend aastat, sünnipaik on tal ikkagi Jõgeva lähedal: umbes viis kilomeetrit linnast Laiuse poole. Akvarelliga on Mägar tõsisemalt tegelnud viimased neliteist aastat. Omal ajal tunti teda aga hoopis plakatikunstniku, raamatukujundaja ja tarbegraafikuna. Kunstialase kõrghariduse ongi ta omandanud Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Kõrgemas Koolis.
Akvarellinäitustel on Rein Mägar esinenud 1998. aastast alates ning seda nii Eestis kui ka välismaal. Isikunäitusi on tal olnud paarikümne ringis. Tänavu suvel oli Betti Averi muuseumis väljas tema näitus “Jõgi”, millelt Jõgeva linn ostis ühe pildi (“Valgejõgi
i
RIINA MÄGI
