Morsad on Arktikas elavad suured loivalised. Eesti fauna hulka nad, teadagi, ei kuulu. Jõgeva akvarellistist Gennadi Lapinist on saanud aga kodunt lahkumata vaat et morsaekspert, sest ta on nüüdseks illustreerinud juba kaks morsateemalist lasteraamatut. Teise raamatu illustratsioonide originaale saab praegu näha Jõgeva linnaraamatukogus.
Mõlema raamatu autoriks on Gennadi ja paljude teiste Jõgeva kunstiharrastajate hea sõber, kunagine Kaarina-Piikkiö rahvaülikooli rektor Olli Kuusisto. Raamatute kirjutamine on üks olulisemaid asju, millega Olli end pensionipõlves heas vaimses vormis hoiab ning lood morsk Morttust on ta välja mõelnud selleks, et jagada lastele teadmisi loodusest, geograafiast, ajaloost ja kultuurist ning et viia nad kurssi ökoloogiliste probleemidega.
Kui esimeses, möödunud aastal nii soome kui ka rootsi keeles ilmunud raamatus seikles Morttu (see nimi tähistab morska saami keeles) oma koduses Varangeri fjordis Norramaal ning tegi ka väikese huvimatka Soomemaale Turu saarestikku, siis teises, peatselt ilmuvas raamatus võtab ta koos vastleitud eluseltsilise Mairega ette reisi Venemaale: Maire on nimelt sealt pärit ja tahab Morttut oma sugulastele esitleda. Pulmareisil satub noorpaar Valgesse ja Barentsi merre ning Laadoga ja Onega ehk Äänisjärve.
</p>
See kant on tuttav nii Ollile kui ka Gennadile. Gennadi teenis 1970. aastate lõpus aega Koola poolsaarel Luostaris, Venemaa piiridesse jääv Karjala osa on talle aga esivanemate sünnimaa. Olli on kõnealuses kandis palju matkanud, sealhulgas kajakiga vett pidi kulgedes.
Militaarne pärand
Selle piirkonna elule on sügava jälje jätnud militaarne pärand. Morttu ja Mairegi kohtuvad oma reisil suuri linde meenutavaid lennukeid, suuri sitikaid meenutavaid tanke ja suuri surnud kalu meenutavaid roostetanud laevu. Novaja Zemljast on saanud tuumakatsetuste tagajärjel aga suisa elutu varjude saar.
Morttu saab Mairelt teada, kuidas tekkis Valget merd ja Äänisjärve ühendav kanal: see oli nimelt esimene vangide tööjõudu abil valminud suurem objekt Nõukogude Liidus. Morsapere puutub kokku ka verise traditsiooniga, mis omane nii Venemaal asuvatele pomooride küladele kui ka Norra ja Kanada rannikurahvale: hüljeste poegimisajal tapetakse hulgakaupa väikesi, alles valge kasukaga hülgeid, et nende nahkade müügist tulu teenida.
“Minu pilt hülgepoegade küttimisest võib tunduda küll liiga jõhker ja verine, aga kes näeb fotot, mille eeskujul ma selle tegin, see nii enam ei arva,” ütles Gennadi Lapin.
Tõsiste ja kurbade lugude kõrval on raamatus muidugi ka naljakaid ja südamlikke. Ning muinasjutu vormis põhiteksti täiendavad eraldi kastidesse paigutatud ja fotodega illustreeritud tõsielulised faktid.
“Minu Morttu-raamatud ongi justkui uutmoodi aja- ja looduslooõpikud,” ütles Olli Kuusisto. “Gennadi tööga nende illustreerimisel olen aga väga rahul. Oleme palju e-posti ja Skype’i teel suhelnud, aga ka näost näkku kohtunud, kord siin, Jõgeval, kord minu juures Pargases. Saame koos olles ja raamatu illustreerimise üle aru pidades tihti palju naerda. Naer teeb aga elu ilusamaks. Ja pikemaks ka.”
Mõtlevad ühtmoodi
“Mõtleme Olliga üsna ühtmoodi,” tõdes Gennadi Lapin. “See teeb temal kirjutamise ja minul illustreerimise lihtsamaks. Tema teab, et ei pea oma fantaasiat piirama, sest ka hullemad ideed saavad pildiks vormitud, mina ei pea jälle teksti lugedes pikalt nuputama, et mida Olli võiks selle juurde käival pildil näha tahta.”
Gennadi teada ilmub teine Morttu-raamat kõigepealt rootsi keeles. Ainult et enne trükki minekut peab Gennadi sellesse veel mõned pildid joonistama. Lisaks tema illustratsioonidele hakkavad raamatut kaunistama mõned Tallinnas elava kunstniku Sergei Minini Karjala eeposest “Kalevala” inspireeritud papier-pellie tehnikas tööd. Morttu tutvub pulmareisil nimelt Kalevala legendidega ning see temaatika peab kajastuma ka pildipooles.
“Mul polnud mõtet hakata uusi pilte tegema, kui Sergeil nii head tööd olemas on,” ütles Gennadi.
“Mul on väga hea meel, et Jõgeval morskadest nii palju lugu peetakse,” ütles hea huumorisoonega Olli Kuusisto möödunud reedel, kui Jõgeva linnaraamatukogu lugemissaalis avati tema teise Morttu-raamatu (soome keeles hakkab see kandma pealkirja “Maire ja Morttu mursu matkalla”) illustratsioonide näitus. Päris mitu avamisel viibinut esitas aga küsimuse, millal Gennadi Lapini illustreeritud Morttu-raamatud eesti keeles ilmuvad. Sellele küsimusele ei oska praegu muidugi keegi vastata, sest kõigepealt tuleks leida asjast huvitatud kirjastaja.
Gennadi Lapini suurepäraseid ja teravmeelseid raamatuillustratsioone saab aga linnaraamatukogus vaadata 3. oktoobrini.
RIINA MÄGI
