Üks paremaid lahendusi selleks on riiklikult ülalpeetav, tõeliselt pika päevaga pikapäevakool, kus lapsed saavad süüa, tegelevad süstemaatilise huvitegevuse ja õppimisega, käivad jalutamas ning veedavad aega isegi kella seitsmeni õhtul, kuni nende vanemad töölt saabuvad. Sageli kestavad ju tööpäevad just nii kaua või veel kauemgi, eriti kuna paljud lapsevanemad käivad kodust mitmekümne kilomeetri kaugusel tööl. Olla korraga hea lapsevanem ja vastata samaaegselt tööandja ootustele pole lihtne. Sageli vanematel häid valikuid polegi.
Riiklik tugi
Pikapäevarühmi tegutseb omavalitsuste algatusel ja ülalpidamisel mitmel pool ka praegu. Sellised rühmad on vajalikud, kuid neist siiski ei piisa. Esiteks on nad liiga lühiajalised ? lapsed saavad seal olla näiteks kella neljani pärastlõunal, kuid vanemate tööpäev kestab ka siis edasi. Teine mure on see, et rühmi ülal pidavate omavalitsuste võimalused ja eelistused on erinevad. Tihti on pikapäevarühmade eesmärk pigem koolibussi ooteaja sisustamine, mitte huvitegevuse pakkumine. Seepärast on vajalik riigi tasakaalustav roll, et lapsevanematele ja lastele pakutaks mitmekülgse tegevusega pikapäevakooli võimalust üle Eesti.
Täna on vajalik senisest märksa arvukamaid võimalusi pakkuvat, esmajoones 1.-6. klassi õpilastele suunatud pikapäevakool. Kavakindla tegevusega pikapäevakoolid tegutsevad täna edukalt näiteks Rootsis ja Soomes. Seal tegutsevad nad neljal põhjusel: 1) Laps on pilgu all ja hoolitsetud. 2) Pikapäevakoolis tekib õpilasele individuaalse lähenemise võimalus, keskenduda saab rohkem nendele ainetele, milleks tundides piisavalt aega pole. Nii saab eelisarendada teatud lemmikaineid või tugevdada end nõrgemates ainetes. 3) Pikapäevakoolis pakutakse mitmekülgset huvitegevust ? tegelda saab spordi, tehnika, kunsti ja muusikaga. 4) Tekib võimalus arendada laste silmaringi, sest pikapäevakooli raames organiseeritakse teatri- ja kinokülastusi.
Olen võtnud eesmärgiks, et sarnased koolid tegutseksid uuest aastast ka Eestis ? seda väljatöötatud päevakava alusel, neis on ette nähtud söögikord, piisavalt õpetajaid, kes abistavad lapsi koduste ülesannete lahendamisel. Kahtlemata oleks lapse jaoks parim olla võimalikult palju koos oma vanematega, kuid alati pole see võimalik ja lahendusi on vaja ka selleks puhuks. Täna on koolis üsna hästi näha, kellega kodus koos õpitakse ja kellega mitte. Pikapäevakool pakub võimalust seda erinevust tasandada ja tagada võimalikult paljude laste hea ettevalmistus järgmiseks koolipäevaks.
Pilootprojekt uuest aastast
Riiklikult toetatud pikapäevakoolide teekond ideest reaalsusse peab olema lühike. Juba järgmise aasta riigieelarve projektis sisalduvad selleks vajalikud summad, mille toel on võimalik alustada pikapäevakoolide pilootprojektiga. Pilootprojektis osaleksid ennekõike need omavalitsused, kes selleks kõige rohkem vajadust näevad ja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumile teada annavad. Pikapäevakoolide tarbeks oleme eelarveprojekti kavandanud kümme miljonit krooni, millest piisab, et seda mitmel pool Eestis käima lükata. Kui pilootprojekt kulgeb edukalt, siis saab seda laiendada.
Samal viisil algatasime minu eelmisel ministriks oleku ajal riiklikult toetatud õpilaskodude idee, mis osutus sotsiaalselt probleemsetest peredest pärit laste abistamisel äärmiselt vajalikuks. Täna tegutsevad õpilaskodud mitmel pool üle Eesti 33 kooli juures, pakkudes rohkem kui 600 lapsele normaalseid elutingimusi, mis neil seni puudusid.
Kriitiline koht pikapäevakoolide puhul võib olla vajaliku õpetajaskonna leidmine, kuid teisalt on Eestis ka palju õpetajaid, kelle koormus jääb täna alla normi ja selle tõttu on ka nende sissetulek madalam. Üks võimalus oleks pakkuda neile täiskoormust pikapäevakooli tööga. Arvan, et pilootprojekt sellesse raskusse ei takerdu, sest esmajoones osalevad selles just need omavalitsused, kelle jaoks see võimalik on. Teisalt aga on plaanis järgmise aasta riigieelarvega õpetajate palka tunduvalt tõsta ja see võib kasvatada ka huvi õpetajaameti vastu. Kahtlemata kujutab sobilike töötajate leidmine endast proovikivi, kuid vajadus lapsevanematele tuge pakkuda püsib ja selleks tuleb pakkuda välja kõik mõistlikud lahendused.
Rohkem kui kümnendi jooksul oleme näinud, kuidas perekondadele on muutunud lastele vajaliku toe pakkumine järjest raskemaks ja see kajastub ka õppetöös. On piisavalt hästi teada, et laste õpitulemused ei sõltu üksnes õpetaja meetoditest tunnis, vaid ka sellest, millises keskkonnas on laps tunnivälisel ajal ? kas tema eest hoolitsetakse, kas temaga kodus õpitakse, kas ta anded leiavad rakendust kunstis, käsitöös, muusikas või spordis.
Pikapäevakool tagab paljudele õpilastele edukaks õppetööks vajalikud tingimused ja annab vanematele kindlustunde, et nende lapsed on hoole all.
Mailis Reps,
haridus- ja teadusminister
