Alates veebruarist pakub Jõgeva Puuetega Inimeste Koda (
Tänaseks on läbi viidud juba kolm arvutikoolitust, aasta jooksul on neid tulemas veel viis. Internetti on selle projekti abiga praeguseks vastavalt oma vajadustele kasutama õppinud juba pea kolmkümmend pensionäri. Lisaks grupiõppele saavad osalejad pärast ka individuaalset nõustamist neis küsimustes, mis neile endile huvi pakuvad.
Arvutiõpetus on osalejatele tasuta. 67 895 krooni kogu maksumusest, mis on 76 145 krooni, maksab Vabaühenduste fond, ülejäänu on omafinantseering. Õppes osalemine ei nõua mingeid arvutialaseid eelteadmisi. Koolituse käigus tehakse selgeks ka kõige lihtsamad funktsioonid, alustades hiire ja klaviatuuri tundmaõppimisest ning programmide tutvustamisest. Hiljem õpetatakse selgeks vajalikud toimingud Interneti kasutamisel, näiteks e-kirjade lugemine-saatmine, pangateenuste kasutamine ning ajalehtede lugemine.
Pakutakse ka individuaalset õpet
Õppegrupid on väikesed, korraga on kolme arvuti taga kuus õpilast. Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Helika Sõber tõdes, et suures rühmas ei kipu õpitu nii hästi meelde jääma kui väikeses. “See on just paras suurus. Iga arvuti taha mahub kaks inimest, kordamööda proovitakse näpunäited läbi,” selgitas ta.
Huvi arvutiõppe vastu on seenioridel suur. Tänaseks läbi viidud kolme koolituse nimekirjad on üsna kiiresti täis saanud. Pärast põhiõpet on võimalik huvilistel
Pärast rühmatööd tullakse tegevjuhi sõnul meelsasti isiklikule konsultatsioonile. “Selle käigus saame tegeleda igaühe isiklike asjadega, sooritada pangatehinguid, külastada e-riigi portaali või midagi muud konkreetsele inimesele vajalikku,” selgitas Sõber. Individuaalse täiendõppe eeliseks on ka see, et inimene saab tulla arvutit õppima siis, kui talle endale sobib ja tal tarvis on. “Praegu on tulnud tarvidus aidata mitmeid MTÜ-de juhte, kes peavad oma majandusaasta aruande esitama Interneti abiga,” lisas
Soov kirjutamine uuesti selgeks saada
Eelmisel neljapäeval osales koolitusel viis vanaprouat ning üks härrasmees, rühma liikmete keskmine vanus oli ligikaudu 70 eluaastat. Igaühel neist olid oma kindlad põhjused, miks tekkis soov arvuti kasutamine selgeks õppida. 70-ndates aastates Evi tuli koolitusele selleks, et saada selgeks e-posti kasutamine. “Mul elab tütar koos perega Saksamaal. Siiamaani oleme suhelnud telefonitsi, kuid tahaks õppida talle ka internetis kirjutama, hoiaks telefoniarvetelt raha kokku. Arvutis tahaks tütre pere pilte ka vaadata,” rääkis Evi.
72 ja pool aastat vana ning koolituse ainuke mees Mart selgitas, et tahaks uurida igasugu maailma asju, mis Internetist leida. Mees tunnistas, et varem pole tal arvutiga kokku puutunud. “Ma eemalt olen teda näinud, tean, mihuke see masin välja näeb,” naljatles Mart ning lisas, et kõige tähtsam, arvuti sisselülitamine ja seismajätmine, on tal selge. “Ma olen oma elust viisteist aastat koolis käinud, kuid praegu tundub, nagu oleksin kirjaoskamatu,” tunnistas vanahärra, kelle üheks peamiseks sooviks arvutikoolitusel oli trükkimaõppimine.
Helika Sõber kinnitas, et seni on kõik koolitusel osalejad õppimisega hakkama saanud.
Koolitaja Maire Püss kinnitas samuti tema sõnu. “Eks igaühe õppimise tempo on erinev, kuid iseendale vajalik on õppuritele selgeks saanud,” tõdes Püss.
iii
EILI KOITLA
