Enim oleks Krafti hinnangul võimalusi ristlusreiside korraldajatel, näiteks Vasknarvast Pihkvasse sõidaksid paljud, osadele tähendaks see kindlasti nostalgiat.
Pala vallavanem Kalev Kurs rääkis, et mais ja augustis korraldab Soome laevaomanike liit oma liikmetele kaks reisi Peipsil, kolm purjelaeva ja kolm kaatrit tuuakse Peipsile autodega treileritel. Soomlased külastavad Peipsi sadamaid, reis lõpeb Tartus.
Kurs kutsus kõiki Peipsi äärseid valdu olema valmis turistidele teenuseid pakkuma. Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits rõhutas, et Peipsi ääres peaks olema vähemalt 60-80 hotellikohta, tervisekeskus, SPA. “Küsimus on, kas näiteks 1800 elanikuga Mustvee linn peab sellele vastu. Sadama tulek seab selle linna arengule väga suured ülesanded,” märkis Tupits.
Tema hinnangul läheb Peipsiäärne puutumatu loodus kunagi väga hinda ja meelitab ka turiste kohale. Kuid turist ei tule võsa ja laga sisse, paraku on aga 30-40 aastaga Peipsiäärsed alad üsna käest ära lastud minna. Keegi pole neid puhastanud ega koristanud, seda oleks aga vaja teha.
Veel tundsid konverentsil osalejad huvi, kas on olemas sobivaid madala süvisega laevu, millega kaupa vedada. Jüri Krafti sõnul pole praegu kaubaveoks sobivaid aluseid silmapiiril, omal ajal ehitati neid Tartus.
Mustvee linnavalitsuse majandusnõunik Lembit Mangulson märkis, et linnal on tulevikus kavas reisisadama juurde ka konteinerterminal rajada, kuid see on sadama teine järk. Kui jutt juba tulevikule läks, avaldasid konverentsil osalejad arvamust, et tulevikus peaks saama otse Soome lahest Peipsile. Sellisel juhul oleks turiste hoopis rohkem ning nad saaksid sõita ka Emajõge pidi Võrtsjärvele.
Tartu ja Pihkva vahel kauba- ja reisijatevedu juba seitse-kaheksa aastat käivitada üritav ettevõtja Rein Kilk kahjuks konverentsile ei jõudnud.
HELVE LAASIK
