Piimapukk oli Eesti külamaastikus omal ajal tavaline nähtus, sest lehmi peeti peaaegu igas peres. Piimaauto korjas mannergutega pukkide otsa viidud piima kokku ja viis kombinaati. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis möödunud teisipäeval avatud tulmenäituselt leiab muu põneva kõrvalt ka nn standard-piimapuki joonised.
Suurele kalkapaberile hoolikalt tehtud joonistelt võib näha, missugune peaks piimapukk ehk „maanteeäärne piimanõude platform“ välja nägema nii eest-, pealt- kui ka külgvaates. Mõõdudki on ära toodud. Joonised on koostanud L. Kööp (koostamisaastat pole kahjuks lisatud) ning muuseumile annetas need Palamuse lähedalt Änkkülast Anso talust pärit teenekas Tartu lauluõpetaja Aino Kõiv. Lisaks piimapuki joonistele annetas hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud laulupedagoog teisigi nimetatud talust pärit dokumente, fotosid ja esemeid, kaasa arvatud tema ja õde Aime kunagised tudengiteklid: Aino õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ja Aime Tartu Riiklikus Ülikoolis.
Aino Kõivu annetatud fotode hulgas on ka mõned pildid Musta mere äärsest „pioneeride paradiisist“ ehk üleliidulisest pioneerilaagrist Artek, kuhu laulupedagoogil lapsena õnnestus pääseda. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi varahoidja Reele Kuuse sõnul on Artekis käinuid Palamuse kandis veelgi, ent seal tehtud fotosid pole varem keegi muuseumile pakkunud.
Lutsu-teemaline materjal ikka oodatud
Möödunud aastal täienes Palamuse muuseumi kogu 644 uue museaaliga, neist 319 sai muuseum annetusena Palamuse ja selle ümbruse, aga ka kaugemal elavatelt inimestelt. Annetusi tuli isegi välismaalt. Nii saatsid näiteks rumeenlanna Adriana Iacob ja poolatar Aleksandra Pietras muuseumile kumbki oma emakeelse Oskar Lutsu „Kevade“.
„Meie muuseumi arendus- ja projektijuht Janek Varblas on välisgruppidele ingliskeelseid ekskursioone tehes rääkinud ka, missugustesse keeltesse tõlgitud „Kevaded“ meil veel puudu on,“ ütles Reele Kuuse. „Nagu möödunudaastane kogemus näitas, võib selline rääkimine ka tulemusi anda.“
Rumeenia- ja poolakeelne „Kevade“ on tulmenäitusel eksponeeritud koos võõramaistest markidest kirendavate ümbrikutega, milles need saabusid. Nendega ühes vitriinis seisab üks „Kevade“ eksemplar, mis on küll eestikeelne, ent välja antud võõrsil. Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolis õppevahendina kasutusel olnud raamat jõudis selle kooli õpetaja Erika Kessa käest muuseumi Piret Kertneri vahendusel.
Möödunud aastal jõudis muuseumisse teistegi Lutsu teoste väljaandeid, samuti muud põnevat Lutsu-teemalist materjali. Lea Isotamme vahendusel jõudsid muuseumi näiteks tema abikaasa Gunnar Isotamme kogus olnud „Suve“ ja „Sügise“ filmi lavastusplaanid. Lutsu teoste põhjal kutselistes ja amatöörteatrites välja toodud lavastuste fotosid tuli suisa mitmelt annetajalt.
Ka kooliteemaline materjal on Palamuse muuseumis alati teretulnud. Näiteks täiendatakse alati meelsasti oma aabitsakogu. Tulmenäitusel võibki näha uusimat, 2011. aastal ilmunud eestikeelset aabitsat, mille annetas Palamuse Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Krista Paju.
„Et Palamuse muuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, siis oleme alati rõõmsad ka kihelkonnakoolide temaatikat kajastavate materjalide üle,“ ütles Reele Kuuse. „Mullu meieni jõudnust oli üks vanemaid ja väärtuslikumaid esemeid näiteks 1913. aastast pärinev Kursi kihelkonnakooli õpilase Oskar Grünbergi laulik, kus sees käsitsi ümber kirjutatud laulusõnad. Lauliku annetas meile Eduard Onopa.“
Viimane annetus
Reele Kuuse sõnul on Palamuse kihelkonnakoolimuuseumile tekkinud ring püsisõpru ja püsiannetajaid. Üks neist on näiteks Eestis tegutsev hollandlasest vanakraamikaupmees Petrus Antonius van de Griend, kes antikvariaatides mõnd Palamuse-teemalist raamatut, dokumenti või eset kohates selle ikka ära ostab ja kihelkonnakoolimuuseumile kingib. Ka muuseumitöötajad ise hoiavad ringi liikudes silmad lahti ja kui kohtavad kusagil midagi Palamuse või kooliajaloo seisukohalt olulist ja kättesaadavat, toovad selle muuseumi.
„Tore, et ka õpilased on aasta-aastalt tublid annetajad olnud,“ ütles Reele Kuuse.
Tulmenäituse pilkupüüdvaimat nurka kaunistavad kunagise Toovere küla Sepa talu noorperenaise Helmi Valdmanni (sünd Puusta) veimevakka kuulunud peened käsitööd. Need silma rõõmustavad esemed tekitavad vaadates ka nukrust, sest nende annetaja, kauaaegne Luua Metsanduskooli õpetaja ja kodu-uurija Maila Talve lahkus hiljuti meie hulgast.
„Aino Kõivult ja Maila Talvelt saadud esemelised kogud olid möödunudaastaste annetuste hulgas kõige suuremad,“ ütles Reele Kuuse. „Mäletan, et Maila Talve ütles annetust siia tuues tagantjärele tähendusrikkaks muutunud lause: „Toon oma mälestused siia hoiule.“ Tookord oli neil abikaasaga veel kiire, sest kodus valmistusid mesilased peret heitma. Maila lubas teinekord uuesti tulla, aga ei jõudnudki. Nii jäi välja selgitamata ka tema seos käsitööde autori Helmi Valdmanniga.“
Koos käsitöödega tõi Maila Talve muuseumi Helmi Valdmanni ning tema ämma ja äia seinafotod ning Puustade perekonnapiibli, mis leidnud juba koha muuseumi püsiekspositsioonis: seda saab näha nimelt köstri kirjutustoas.
Traditsioonilist tulmenäitust, millele ei mahtunud kahjuks sugugi kõik Palamuse kihelkonnakoolimuuseumile mullu annetatud materjalid, saab muuseumi ärklisaalis vaadata 20. veebruarini.
i
RIINA MÄGI
