Ülimadalate piimahindade ja ebasoodsate turustamisvõimaluste tõttu jääb lüpsikarju veelgi vähemaks. Torma vallas ei tooda enam piima osaühing Vaiatu Agri. Lähiajal likvideerib karja samas piirkonnas tegutsev Rääbise põllumajandusosaühing. Mõni põllumajandusettevõte jätkab piimatootmist eelkõige selleks, et kohalikele elanikele tööd anda.
Osaühingus Vaiatu Agri otsustati piimakarjapidamine lõpetada, sest ettevõttele ei tasunud see ära. “Nüüd jäävad meil tootmisharudeks vaid teravilja- ja õlikultuurikasvatus,” teatas juhataja Andrus Paloots.
Keskendutakse taimekasvatusele
“Rääbise põllumajandusosaühingus jätkame praegu 140pealise lüpsikarjaga. Lähitulevikus tuleb aga seegi kari likvideerida. Praegu tegeleme loomade realiseerimisega. Nii keskendume selleski piirkonnas vaid taimekasvatusele,” ütles Paloots, kes on juhatajaks ka Rääbise ettevõttes.
“Tuleb tõdeda, et loomakasvatuses töötanud inimestel on kodu lähedal väga raske uut tööd leida. Loodan, et varem või hiljem saavad nad oma muredele siiski lahendused,” ütles ta.
Andrus Palootsa sõnul jätkavad praegu piimatootmist enamasti põllumajandusfirmad, kus edukas taimekasvatus toetab loomakasvatust. “Mõnel pool sunnib piimakarja edasi pidama laen või toetus, mille kaasabil ehitati nüüdisaegne farm ja mistõttu tuleb kohustusi täita panga või PRIA ees,” nentis ettevõtja. “Ka meil on piimatootmise jätkamise põhjuseks kohustused rahastajate ees,” tunnistas AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal. “Praegusel ajal pole piimakarja pidamisel aga prioriteediks mitte suur väljalüps, vaid võimalikult ökonoomne piimatootmine,” lisas ta.
“Farmitöölistest, kellel lüpsmise kõrval tuleb tegeleda ka teiste töödega, meil puudus pole. Oleme suutnud neile ka üsna elamisväärset palka maksta. Nii on jõudsam motiiv ja stiimul paikkonnas töötamiseks,” lausus Paal.
Jaapani turu jaoks kogused väikesed
“Piimaliitri hind on küll mõne sendi võrra tõusnud, kuid praktiliselt pole muudatusi paremuse poole selles põllumajandusharus toimunud. Veiste arvu vähendamine põllumehe majanduslikku olukorda kergendust ei too. Majanduslikus mõttes oleks õige kari likvideerida, kohalikele inimestele tähendaks see aga töötuks jäämist,” nentis Puurmani põllumajandusühistu tegevjuht Arvi Kink
Jõgevamaa Põllumeeste Liidu juhataja Raul Soodla märkis, et Eestis toodetakse päevas kokku 1900-2000 tonni toorpiima. “Poole sellest kogusest katab riigisisene tarbimine ja vajadus, teine pool on aga selgelt ekspordile orienteeritud. Selge on, et õigem oleks välja viia valmis toodangut, mitte toorainet. Kahjuks puudub Eestis ka vajalik efektiivne ehk konkurentsivõimeline töötlemisvõimekus. Siiani oldi rahul kogusega, mida idapiiri taha sai saata. Nüüd on see võimalus kadunud. Aastaks 2014 oli kogu Euroopa piimatootmine kasvanud kaks protsenti, lisaks on olukorra Eesti ja kogu Euroopa piimandussektoris keerulisemaks muutnud tootmist piiranud kvootide kaotamine Euroopa Liidus. Majanduslikult võimsad piimatootjad riigid nagu näiteks Taani, Saksamaa ja Holland suudavad tarnida Hiina ja Aasia turgudele. Meil räägitakse palju Jaapani turule minemisest. Oleme väikesed. Eesti tootjale on nii kaugele turustamine pööraselt kulukas, üksi on seda raske ette võtta. Toorpiim on meil väga hea kvaliteediga, puudu jääb siiski efektiivsusest töötlemisel. Täna on see peamiselt Leedus olemas. Ehk on taaskord aeg rääkida Baltikumi ühtsusest,” rääkis ta.
“Praeguseks on Eestis piimakari vähenenud juba peaaegu 10 000 looma võrra. Täna on farmerid sunnitud müüma oma väärtuslikku noorkarja, mis ei kajastu aga piimalehmade arvus. Selle tulemusena kaob lüpsikarja järelkasv,” nentis Soodla.
“Mis saab siis, kui tootmist vähendadagi ainult Eesti vajaduseni? Praegu tundub Eesti riik meid niimoodi suunavat. Kaovad paljud töökohad, ja mitte ainult otse laudast. Maaelu saab järjekordse löögi, kaob ekspordist tulev raha – see, mida riik vajab. Kogu Euroopa ületootmine on kohe siiapoole teel. Ilusast Eesti toidust saab siis rikkamate ostjate privileeg – nišitoode.”
JAAN LUKAS
