“Vana rasva” põletavad piimakarjapidajad kirjutavad iga päev korstnasse sadu erurosid, lootes uute turgude leidmisele.
Torma Põllumajandusosaühingu juht Ahto Vili tunnistas, et n-ö vana rasva, mida sulatada, ettevõttel veel on. Tormas on esimene investeerimisring tehtud ja paar aastat saadakse hakkama ka investeerimata.
Vili tunnistas, et nad on oma maksetega praegu kenasti toime tulnud ning pankade ees võlgnevusi pole. Lehmade ninaesise ja karja vähendamine pole kõne all olnud. “Soodsalt ju midagi praegu müüa ei õnnestu, ikka liha hinnaga ja seegi kukub. Karja müües jäävad rahavood samuti väiksemaks.”
Nokk kinni, saba lahti olukord
Praeguse seisuga saab Torma Põllumajandusosaühing igalt müüdavalt piimatonnilt arvutuslikult 40-45 eurot kahjumit. Päevas müüb ettevõte 15-16 tonni piima, seega tiksub iga päev arvestuslikku kahjumit 600-700 eurot. Ahto Vili sõnul pole praegu kusagilt tulnud ka signaali, et piima hind hakkaks tõusma.
“Kui me teadlikult hakkaksime vähendama kahjumit, jääks ka rahavoog väiksemaks, me jääksime oma püsikohustuste täitmisega samuti nõrgemaks, arvestuslikku kahjumit suudaksime muidugi vähendada, kuid lõppkokkuvõttes muutuksime vähem maksejõuliseks kui tegelikult oleme,” tõdes Vili.
Puurmani Põllumajandusühistus on praegu 550 lüpsilehma. “Karja vähendamisest pole abi, sest mida väiksem kari, seda vähem sissetulekuid saame. Lisaraha ei laeku ju kusagilt. Kui midagi ette võtta, siis tuleb kõik korraga maha müüa.,” ütles ühistujuht Arvi Kink. “Vaevalt keegi praegu ostab loomi lüpsikarja. Ka lihakombinaatidesse on loomade müük üleküllastunud ning ostmisel tekkinud järjekorrad ja peagi võib põllumeeste poolne pakkumine lihatööstustele veelgi suureneda.”
Puurmani Põllumajandusühistu otsustab piimakarja müümise või allesjätmise paari-kolme kuu möödudes. “Praegu tiksub iga kuu piimatootmisest 25 000 eurot miinust. Kui müügihind jääb omahinnale kolmandiku võrra alla, osutub kahjum suureks. Nii ei saa ju elada,” ütles tegevjuht Arvi Kink.
Osaühingu Viraito tegevjuht Toivo Kens ütles, et karja ei ole nad vähendanud, küll on natuke korrigeerinud söödaratsiooni odavamate komponentide peale. Sellest tulenevalt on ka piimatootmise mahud tagasi läinud ja toodang lehma kohta vähenenud 3,5-4 kilogrammi päevas.
Riik jättis põllumehed murega üksi
Kink rääkis, et olukord muutus eriti keeruliseks alates augustist, kui Venemaa sulges turu Euroopa Liidu põllumajandussaadustele. “Euroopa Liidu saktsioonid Venemaa suhtes on õigustatud, Eesti riik ei tohiks aga põllumeest oma muredega üksi jätta. Teised riigid, ka Läti ja Leedu toetavad põllumehi, meil võeti ära aga ka need Euroopa Liidu toetused, mis olesksid ette nähtud teist aastat. Eesti põllumehel ongi Baltimaades praegu kõige keerulisemad tingimused. Kõige olulisem on mõistagi uute turustamisvõimaluste leidmine, milleks kulub aga omajagu aega,” lausus ettevõtja.
Kens usub, et ka Jaapan on Eesti piimatoodete jaoks piisavalt hea turg vaatamata selle kaugusele. “Kaubavahetuse käivitamiseks kahe riigi vahel on tarvis läbida erinevad protseduurilised tehingud ja saada vastavad sertifikaadid. Pärast seda kui raamlepingud on tehtud ja veterinaarid kummastki riigist kaubavahetusele oma poolse nõusoleku andnud, läheb see tegevus äriinimeste kätte. Seejärel määratakse kindlaks mõlema osapoole huvid, kaupade nimistu ja lepitakse kokku kaupade hindades. Tootja jaoks ei ole ju tähtis, kuhu tema toodang müüakse. Meie piimatootjatena loodame, et kui kaubale tekib nõudlus, ehk hakkamemeie siis piima eest senisest paremat hinda saama. Eksportturge otsivad lisaks meile veel paljud Euroopa Liidu riigid. Ma loodan, et esimesed uued turud avanevad meile veel selle aasta jooksul,” tõdes Kens.
Arvi Kink märkis, et piimatootmise püsima jätmiseks ja arendamiseks peaks piima liiter maksma ikka kolmkümmend kaks või kolmkümmend viis eurosenti. Praegu on nõudlus piimatoodete järele väike. Eesti probleemiks on Kensi sõnul väga väike siseturg, mis tähendab, et meie ekspordikogused on päris suured. Samas saab siseturult kauba eest kõige paremat hinda. “Eestis on meie rahvaarvu silmas pidades piimatoodete ületootmine väga suur, ” tunnistas ta.
Sadala Piim OÜ juhatuse liige Ants Soodla märkis, et sellel põllumajandusfirmal lüpsikarja müümise kavatusi pole. “Ootame, kui olukord paraneb. Praegu otsitakse piimale uusi turgusid. Kõige olulisem on mõistagi see, missuguseid sissetulekuid piima müügist saab,” lausus ta.
Üliodav piimaliiter tähendab ettevõtjale kahjumit
*Torma Põllumajandusosaühing saab igalt müüdavalt piimatonnilt arvutuslikult 40-45 eurot kahjumit
*Päevas müüb ettevõte 15-16 tonni piima
*Seega tiksub iga päev arvestuslikku kahjumit 600-700 eurot
*Puurmani põllumajandusühistus tiksub iga kuu piimatootmisest 25 000 eurot miinust
*Puurmanis peetakse praegu 550 lüpsilehma
*Karja vähendamine otsustatakse paari-kolme kuu pärast
HELVE LAASIK
JAAN LUKAS
TOOMAS REINPÕLD
