Reedel ja laupäeval peeti Mustvee linna 80. sünnipäeva, mis meelitas kauni Peipsi kaldale tavapärasest rohkem rahvast. Kuum suveilm aitas peomeeleolule omalt poolt kaasa.
Pidupäevade avasõnad lausus laupäeval Mustvee luteri koguduse õpetaja Eenok Haamer. Päevakavas oli laat, mitmed rahvapeod, kaitseliidu töö ja tehnika tutvustus, minijalgpall staadionil, lastelinnaku avamine raamatukogu pargis, kopterilennud järve ääres ja linna kohal. Tartust oli kohale sõitnud lodi Jõmmu ja viis rahvast järvele lõbusõitu tegema. Järvele sai ka päästjate kaatriga. Mustvee sadamahoone juures rannas võtsid päästjad omavahel mõõtu – toimus võistlus Firefighter Challenge.
Päeva esimeses pooles oli lava Peipsi Folgi päralt, esinesid Untsakad, rahvamuusikaansambel Tuustar Jõgevalt, naisansambel Rodnik, neidude rahvatantsurühm Peipsi Piigad ja naisrahvatantsurühm Somel.
Õhtuses programmis astusid üles Anne Veski, Getter Jaani ja Terminaator. Südaööl toimus ilutulestik ja sellel järgnes öödisko.
„Sellist päeva pole meil veel olnud,“ rääkis korraldaja Laidi Zalekešina. „Nii palju kauplejaid pole meil varem laadal mitte kunagi olnud. Päris huvitavaid asju müüakse, rohetänaval pakutakse väga põnevaid taimi. Kanu müüakse ja mulle tundub, et neid on ka päris palju ostetud. Kohal on Mustvee aiavilja- ja kalamüüjad.
Mulle tundub, et helikopter, mis on meil esimest korda, on vist väga populaarne, kogu aeg kuuleb seda lendamas,” rääkis Laidi laupäeval keset melu.
Laidi, kes on põline Mustvee inimene, ütles, et Mustveel läheb viimasel ajal paremini. „Mustvee on mulle muidugi kogu aeg ilus ja armas olnud. Sõbrad, kes siin paarkümmend aastat tagasi käisid, meenutasid toonast Mustveed kui parajat vene küla oma putkamajandusega, aga nüüd nad elavad ise siin. Mustvee kohanimena on juba üle 500 aasta vana.“
Kultuurimaja ees müüb oma isuäratavaid koogikesi Moki – Reili Tooming –, ka põline mustveelane. „Mina ei taha siit kuhugi minna, see on ikkagi kodulinn ja pean seda tõsiselt väga kenaks kohaks. Kõik kutsub siia,“ räägib ta. „Siin on nii palju eripärast kultuuri, mida vaadata, siin elavad õigeusklikud, vanausulised, luterlased kõik koos ja linnas on kokku viis kirikut, igaüks on leidnud oma vaatamisväärsusi, millesse süveneda, mitte ainult läbi sõita.“ Reili on õppinud Tartus ja töötab praegu Mustvee vallavalitsuses.
Lodjasõidusabas kohatud perekond Mardaleishvili nautis päeva pereema Laly kodulinnas. Kogu Laly suguvõsa on siitkandist, nad kuuluvad vanausuliste hulka. Vanausulisena on ta väga uhke Mustvee vanema ajaloo üle. „Nüüd on muidugi palju arendatud, aga kuna meil ei ole siin tööd olnud, elame nüüd Tallinnas. Nagu paljud teisedki siit,“ nendib ta.
„Aga siin oleme suvel, siis on väga ilus. Peod on muidugi lõbusad. Linn on nüüd palju paremini heakorrastatud, aga teha on siin midagi ikkagi ainult neil, kes on loomult ettevõtjad.“
Lohusuu lodjaselts pakkus linnapäeval nii kalasuppi kui uhhaad. Otse platsil oli ka suitsuahi. „Üks väga oluline asi Mustvees on järv,“ rääkis Vilusi külavanem Urmas Salu Lohusuu lodjaseltsist, kes kunagi on ka ise Mustvees elanud.
„No kala muidugi, ja see meelitab meile turiste. Mustvee peaks ju Peipsi järve pealinnaks tegema. Lõuna pool on korralik sadam veel Räpinas. Kallaste sadam on kalurikolhoosi ajast. Aga Mustvees on nüüd võimalus rentida paadikohta, ka see tõmbab Mustveesse. Ja mis on tore – siin on kaks rahvust koos.“
ANDRA KIRNA
