Käesoleva aasta viie kuuga registreeris politsei kolmandiku võrra rohkem teateid lähisuhtevägivalla kohta kui möödunud aasta samal perioodil. Kui mullu teatati politseile viie kuuga üle Eesti 3707 lähisuhtevägivalla juhtumist, siis tänavu oli see arv 4893.
Lähisuhtevägivallast on viimasel ajal palju räägitud ning probleemi tõstatamine ja pidev arutelu ühiskonnas on teadlikkuse tõstmisel kindlasti abiks olnud. Politseiametnikud ja prokurörid väidavad, et lähisuhtevägivalla puhul on sageli mängus alkohol.
Umbes kolmandikul juhtudest on vägivallatsetud laste juuresolekul või nende suhtes. Lastele mõjub peresisene vägivald väga traumeerivalt, sest nemad ootavad oma vanematelt tuge ning eeskuju. Kasvades sellises kodus, kus pidevalt alkoholi pruugitakse ning vaimset või füüsilist vägivalda tarvitatakse, on äärmiselt keeruline täiskasvanuna oma peremudelit teistmoodi kujundada.
Olukorras, kus laps ei ole võimeline enda eest seisma ning seda ei tee ka tema vanemad, on määrav kõrvaliste inimeste sekkumisjulgus. Perevägivald ei ole peresisene asi, nagu ekslikult arvatakse. Väga oluline on, et naabrid või sugulased juhtunust teada annaksid. Nii on võimalik rusikaõiguse taaskasutamist ennetada.
Selleks, et välistada füüsilise vägivalla võimalus, tuleb tõsiselt reageerida juba olukorrale, kus sõnelused saavad rutiiniks ning neile lisanduvad müksamisest, tirimised, tõuklemised. Võib aimata, et jõhkram “füüsiline selgitustöö” ei ole siis enam kuigi kaugel. Varajane sekkumine on oluline, see aitab ära hoida vägivalla süvenemist.
Lähisuhtevägivald on jätkuvalt politseitöös prioriteediks.
Statistikast nähtub, et üle 70 protsendi kannatanutest on naised, kuid politseini jõuab ka teateid juhtumeist, kus näiteks naine on mehele pudeliga vastu pead löönud. Meeskannatanu ei pöördugi enamasti politsei poole ja seetõttu võib ametlik statistika tegelikkusest erineda.
Politseinike sõnul sagenevad lähisuhtevägivalla juhtumid nädalavahetustel, kalendrikuu alguses, mil laekuvad palgad ja pensionid, ning ka riigipühade ajal. Näiteks registreeriti eelmise aasta 24. juunil Lõuna-Eestis kokku kuus lähisuhtevägivalla juhtumit.
Kannatanu pöördub politseisse ennekõike ootusega saada abi, vägivallatseja kriminaalkorras karistamine ei pruugi olla tema eesmärk. Vahel aitab sellest, kui osapooltega vestleb sündmuskohale tulnud politseipatrull, vahel on vaja pakkuda emotsionaalset tuge ja nõustamist spetsialistidelt. Juhtumi mõlemad osapooled peavad mõistma, et kui suhe on jõudnud juba vägivalla tarvitamise staadiumi, siis tuleb võtta aeg maha, analüüsida olukorda ja leida lahendusi.
Kannatanule on abiks ka üle Eesti toimiv ohvriabiteenus, kust saab nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni, millist abi on kannatanul võimalik saada. Täpne info:
https://www.politsei.ee/et/nouanded/ohvriabi/;
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/
MARGIT PÄRN, lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör
