“Ära usu hundi juttu!” – seda tarkust tahaksin meelde tuletada nendele vanainimestele, kes juhtusid lugema Keskerakonda kuuluva Riigikogu-kolleegi juttu pensioni kojukandest ega ole sestpeale rahulikult magada saanud. Mõni erakond lihtsalt ei vali vahendeid, et aga odavat populaarsust otsida – olgu või pensionäride hingerahu arvelt.
Tuleva aasta veebruarist on muutumas sotsiaalkindlustushüvitiste (riiklike pensionide, peretoetuste, vanemahüvitiste, puuetega inimeste toetuste) väljamaksmise kord. Täna on hüvitise saajal valida, kas ta laseb igakuise raha oma pangaarvele kanda või saab selle kätte posti teel.
Esimest võimalust kasutab 70 protsenti hüvitiste saajatest, teist 30. Ja neistki käib hulk inimesi ise postkontorist raha välja võtmas.
Paberid saadetakse aegsasti koju
Enne, kui pensionikindlustuse seaduse muudatused Riigikogule hääletamiseks saata, kutsus sotsiaalkomisjon suurpankade esindajad selgitama, mil viisil hakkab pensioniraha jõudma nende pensionärideni, kes praegu saavad seda posti teel. Sest pangad on loomuldasa ja kõikjal Euroopas just need asutused, kes raha – ka pensioniraha – liigutavad. Sotsiaalministeeriumist tulnud muudatusettepanekud tegime ka tublisti ümber, laiendades nende inimeste ringi, kellele raha endiselt koju kätte viiakse.
Posti teel ja riigi kulul saavad edaspidigi oma vanaduspensioni või puuetega inimese toetuse kätte need, kes seda tõesti vajavad – liikumistakistusega või maakohas elavad inimesed, kus lähim asula tükkis oma pangakontori või -automaadiga asub kümnete kilomeetrite taga. Ette on näha muidki samme, et pensioni kojukandega harjunud inimesed oma raha valutult kätte saaksid. Ei ole aga riigi kohus toimetada toetuseraha kätte näiteks tööeas mehele, kes seda võimalust eelistab, et viilida kõrvale mõne trahvi tasumisest (pangakontolt läheks see otsemaid maha).
Kõigile pensioni- ja toetusesaajatele saadab sotsiaalkindlustusamet aegsasti koju kirja (koos tagastusaadressidega), kus inimesel endal tuleb täita vaid mõni tühik selle kohta, kuidas raha saada soovitakse. Kõige lihtsam viis on kirjutada sinna oma pangakonto number. Neid väheseid, kellel pangas veel arvet ei ole, abistatakse nõu ja jõuga igas pangakontoris.
Raha paneb rattad käima
Ka pangabusside rattad. Maakohas elavate inimeste teenindamiseks on Swedbankil käigus pangabuss, varsti lisandub teine. Buss on liikuv pangakontor, kus saab teha kõiki vajalikke toiminguid – avada arvet, tellida pangakaart ja see mõni järgmine kord kätte saada, võtta sularaha, teha makseid ning sõlmida otsekorralduslepinguid. Viimased aitavad raha kokkugi hoida: kommunaalmaksete tasumisel jääb alles raha, mis on seni teenustasuna pangale makstud.
Pangabuss käib täna mööda kindlaid marsruute, aga kõik omavalitsuste ettepanekud on oodatud: kui soovijad on viis-kuus, sõidetakse ka hõredalt asustatud külla. Omavalitsustele ei too see kaasa lisakulutusi.
Samalaadseid teenuseid pakub ka SEB Pank koostöös Eesti Postiga. Kõigis ligi 300 postkontoris üle Eesti saab aastalõpuks teha enamlevinud pangatoiminguid. Kui lähim postkontor on seitsme maa ja mere taga, vahendab pangateenuseid postibuss ja SEB on valmis uusi postipanku juurde looma.
Sularaha väljavõtmine nii pangabussis kui postkontoris (postibussis) on tasuta. Igas bussis on vanainimest vajadusel lahkelt abistamas väljaõppinud töötaja. jääma. Swedbanki seenior-lehelt võib näiteks oma silmaga lugeda, et tasuta on ka pangakonto avamine, pangakaart, otse- ja püsikorralduslepingute sõlmimine, pangasisesed maksed nii automaatides kui Internetis ning tavalisel deebetkaardil puudub kuuhooldustasu.
Pensioniraha ei pea pangast välja võtma ei päevapealt ega ühekorraga – kui inimesel on keskusse asja, võib ta võtta just niipalju, kui parajasti kulub.
Mõnda vaiksemasse paika toob aga pangabuss paar korda kuus suisa elevust, sinna kogunetakse aegsasti uudiseid vahetama.
Kes aga isegi lähima ratastel pangakontori manu ei pääse, saab lasta pensioni välja maksta ka teise inimese, näiteks täiskasvanud lapse või naabrinaise arvele. Vajab ju see, kes vaid nelja seina vahel toimetab, lisaks muudki abi, vähemasti toitu ja ravimeid.
Kui aga omavalitsus pole hea seisnud selle eest, et üksikus maakohas elav eakas inimene oma pensioniraha kätte saaks, tuuakse see talle endiselt riigi kulul koju. Oma soovi tuleb taotlejal küll paari lausega põhjendada – ikka selsamal, sotsiaalkindlustusametist saadud paberil. Mingit muud avaldust lisaks kirjutada ei tule.
Lõpuks, pensioni kojukande võib tellida ka oma raha eest. Ent jäägu see võimalus pigem varuks nendele, kes täna vanainimesi hundijuttudega hullutavad.
HELJO PIKHOF,
Sotsiaaldemokraat, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
