Pensioniea tõusust

Aastaks 2027 on pensioniiga vaja tõsta 65. eluaastani, et tulevikus ei peaks vähendama pensione, tõstma sotsiaalmaksu ega kasvatama mitmekordselt sisserännet Eestimaale.

Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab maksta pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmist vanaduspensioni.

Reformierakond on seisukohal, et pensione ei tohi vähendada ei täna ega tulevikus, vaid need peavad kasvama koos majanduse kasvuga. Kui jätta pensioniea tõus ära, langeb tänane vanaduspension, mis on 42 protsenti keskmisest palgast, järgmise 15 aasta jooksul 32 protsendini keskmisest palgast. Me ei ole sellega nõus.

Reformierakond on seisukohal, et sotsiaalmaksu ei saa tõsta, sest tööjõumaksud on Eestis isegi kõrged. Maksud takistavad uute töökohtade teket ja ei aita kaasa tööpuuduse vähenemisele. Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et motiveerida kõrgelt tasustatud töökohtade loomist ja sellega kaasnevate muudegi töökohtade teket. Nõnda kasvaks sotsiaalmaksu laekumine, millest omakorda saab maksta suuremat pensioni.

Reformierakond ei toeta sisserändajate arvu kasvatamist kordades. Just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid  tööturult praeguses pensionieas.  Täna on sisserände piirmäär  0,1 protsenti elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisserännet suurendada 15 – 20 000 inimeseni aastas, sest tööjõust tuleks puudu. See oleks aga Eesti ühiskonna jaoks liig. Me ei vaja teist Lasnamäed.

Tööpuuduse vastu võitlemine, ohutuma töökeskkonna tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine on riigi igapäevategevuses tähtsal kohal juba täna. Siin ei ole vaja ega võimalikki midagi oodata. Reformierakond on kindlal seisukohal, et Eesti inimesed peavad olema terved ning elama senisest kauem täisväärtuslikku elu.

Kui tänane seadusemuudatus vastu võetakse, on kuni aastani 2026 rahu majas. Hea valitsemise tava kohaselt saab toimuda ainult üks pensionireform korraga. Praegu on käimas meeste ja naiste pensionilemineku ea ühtlustamise reform, mis jõuab lõpule 2016. aastal. Siis saavad nii naised kui mehed  pensionile 63-aastaselt. Kui Riigikogu otsustab 2010. aastal alustada uut pensionireformi aastast 2017, mil pensionilemineku iga hakkab tasapisi tõusma, siis on hea valitsemise tava jätkumisel kindel, et enne aastat 2026 mingit uut muudatust alustada ei saa.

Üldist pensionilemineku iga on vaja tõsta, et tagada pikaajaliselt pensionikassa jätkusuutlikkus jne, aga inimene küsib ikka – kellele see kasulik on? Vaatame siis asja selle nurga alt.

Kõige suuremad kasusaajad on tänased pensionärid, sest nende pension tulevikus tõuseb. Samuti võidavad eelnõust 56-aastased ja vanemad inimesed, sest nemad saavad pensionile praeguste reeglite järgi, aga neile on garanteeritud kõrgem pension tulevikus.

Inimesed vanuses 50 kuni 56 eluaastat saavad pensionile mõni kuu hiljem, sõltuvalt täpsest sünniaastast.

Nooremad kui 50 aastased peavad kaks aastat kauem töötama. Muudatus on pikalt ette teada ning võimalik on pensionileminekuks varakult plaane teha. Lõppude lõpuks on tänane Eesti pensionisüsteem üles ehitatud ju kolme samba põhimõttel. I sammas on riiklik pension, II sammas on riigi ja töötaja ühine kogumispension ja III sammas inimese enda vabatahtlik tulumaksuvaba kogumispension. Seega on inimesel endal oma pensionipõlve planeerimisel ja otsuste langetamisel märkimisväärne roll.  

Pikemas perspektiivis kahaneb tööealiste elanike arv tänaselt neljalt töötegijalt iga 65-aastase inimese kohta kolmeni aastaks 2030 ja lausa 1,8-ni aastaks 2050. Kõige rohkem peaks oma pensioni pärast muretsema noor inimene, kes on täna 25 aastane. Kui tema saab 65 ja läheb pensionile, siis on temale pensioni väljateenivaid tööealisi ainult 1,8 tänase nelja asemel.

Keskmise oodatava eluea kohta on kõige värskemad andmed 2008. aastast, naistel 79,23, meeste 68,59 ja keskmine 74,06 aastat. Meeste keskmine oodatav eluiga on viimase kaheksa aasta jooksul tõusnud neli aastat ja see jätkub. Samuti jätkub sihipärane töö, et väheneks surmade arv, mis on tingitud  õnnetusjuhtumitest, mis kõige rohkem meeste keskmist eluiga mõjutavad. Tasapisi paraneb üldine elukvaliteet, millega käib kaasas oodatav eluea pikenemine. Seega võib üsna kindel olla, et kui pensionilemineku aeg lõpuks paar aastat kasvab, on keskmine eluiga juba oluliselt pikem ning pensionäripõlve saab tegelikult nautida tänasest kauem. Et pensionärina paremini elada, võime juba praegu teha endale pensionikindlustuse, toituda tervislikult ja tegelda jõudumööda tervisespordiga.

iii

TÕNIS KÕIV, Riigikogu liige, Reformierakond

blog comments powered by Disqus