Üks aasta on alati üks aasta ja kuigi eriti daamid soovivad aastaid pikendada ja nende arvu vähendada, kulgeb aeg omasoodu, kirjutas kunagi Oscar Wilde. Reaalselt on pension kasvanud. Meil ei ole seadust, mis nihutaks aega, st üks aasta ei pikene ega lühene.
Riigikogu arutas riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusi ja lükkas need tagasi. Rublamaalt valimisteks kampaaniaeurosid lootnud poliitikud on sel puhul ka siinkandis tõest üsna kaugel seisvaid arvamusi levitanud. Järgnevalt sellest, kuidas asjad tegelikult on.
Staažiosak arvestab töötatud aastaid
Vanaduspensioni esimene sammas koosneb kolmest osast. Esimene on baasosa, teine on staažiosak ja kolmas on kindlustusosak. Baasosa on kõigile solidaarne ja moodustab 35 protsenti keskmisest pensionist. Staažiosak arvestab töötatud aastaid. Iga aasta, olenemata sellest, kui suurt palka inimene saab, arvestatakse üheks staažiaastaks.
Kindlustusosak võtab alates 1999. aastast lisaks töötatud aastatele arvesse ka sissetulekut. Kindlustusosaku suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Kindlustusosak sõltub täielikult palgast ja töötatud ajast. Praeguste pensionäride jaoks on kindlustusosaku osakaal kaduvväike, sõltuvalt pensionile jäämise ajast.
2007. aastal arutati pensionide teemat ja Riigikogu tegi otsuse solidaarsuse suurendamiseks. Selleks nähti ette baasosa kiirem indekseerimine koefitsiendiga 1,1, võrreldes aastahinde indekseerimisega 0,9 Me ei saa täna mõelda tulevikupensionäridele, vaid peame tagama tänastele pensionäridele parima sissetuleku, mis hetkel riigi võimuses.
Kampaaniameistrid Keskerakonnast on osavad kõigi valimiste eel pensioniteemat tõstatama. Paraku on aga esitatud eelnõud kehvakesed ja just seetõttu ei saa teised erakonnad neid kuidagi toetada. Viimati arutatud eelnõu seletuskirjast võis lugeda, et selle jõustumisel saaksid tänased ja lähituleviku pensionärid raha juurde… tervelt 2,5 krooni kuus. See on vähem kui 20 eurosenti.
Kui eelnõu oleks heakskiidu saanud, siis tänaste pensionäride pension lähiajal ei tõuseks ning tuleviks oleks miinimumist kuni keskmise palgani teenivatel pension ühesuurune, üle keskmise teenivatel jääks kõik endiseks.
Reformierakond ei nõustunud sellega, ei nõustunud ka teised.
Tahan meenutada, et oleme hoidunud kärpeid tehes pensione vähendamast. Praegu on majandus taas kasvamas ning riigi tulud suurenemas. See võimaldab juba tänavu taas uut pensionitõusu kavandama hakata.
Minuealised ja nooremad saavad oma vanaduspõlve kindlustada. Kümme aastat tagasi läbi viidud pensionireform annab selleks head võimalused. Tänavu taastuvad maksed teise pensionisambasse. Riik peab oma lubadust ja lisab omapoolsed maksed juurde neile, kes vahepeal ise pensioni kogumist jätkasid.
Kindlasti tasub sõlmida ka kolmanda samba pensionikindlustuse leping. Keskmine vanaduspension on viimase viie aastaga kasvanud 2300 kroonilt 4700 kroonini ja see kasvab kiiremini kui keskmine palk.
Muidugi peaks pension olema kõrgem, et väärikas eas inimesed endale paremat elu lubada saaksid. Pensionikasv sõltub aga Eesti majanduse arengust.
Ma ei arva, et tänane pensionide arvestuse valem on väga hea, aga selle muutmine ei ole lihtne. See pööraks kõik seni toiminu pea peale ning senistes aruteludes ei ole paremat varianti selgunud. Hetkel peame leppima olemasolevaga ja leidma võimalusi just tänaste pensionäride toetamiseks. Viimastel kuudel toimunud kohtumised kodukandis annavad mulle julguse väita, et seda seost mõistavad nii tänased kui ka tulevased pensionärid hästi.
i
TERJE TREI, Riigikogu liige, Reformierakond
