Iga päevaga üha enam hindame turvalisust enda ümber. Tahame teha oma tavapäevaseid toimetusi nii, et saaksime ise hakkama ning tunneksime end kindlalt homse ees.
Viimase 17 aasta jooksul on Eesti inimesed läbinud väga palju muutusi ja reforme, mis on meie elu ja tegevust otseselt mõjutanud . Imetlen alati meie eakaid, kes nende muutustega on sammu pidanud. Noorena on ju elumuutustega palju lihtsam kaasas käia. Eakad on tihtilugu konservatiivsemad ja tahavad, et kõik jätkuks nii, nagu aastate jooksul on välja kujunenud.
Veebruarist uus kord
Suurim valdkond, kus muutused toimuvad, ongi rahaga seotud: palgad, pensionid, üürimaksmine, poeskäimine jne. Iga liigutus on siin tasuline ning igaüks on huvitatud, et need kulud oleksid võimalikult väikesed ja jätaksid alles võimalikult palju raha, mida ise oma äranägemise järgi kasutada.
Uue aasta veebruarist muutub pensionide ja peretoetuste väljamaksmise kord. Uue süsteemi põhiliseks lahendusvariandiks on eelkõige väljamaksed pankade kaudu. Praegu tehakse panga kaudu 70 protsenti ja posti teel 30 protsenti väljamaksetest.
Kui kõik jätkuks vanaviisi, läheks järgmise aasta eelarvest tervelt 42 miljonit krooni ainuüksi selleks, et pensionid ja toetused kõigile soovijatele kas postkontorisse või koju kohale viia. Koju toomise üheks argumendiks on olnud, et pensioni kojusaajad elavad kaugel keskustest, kus pole panka, ning postkontorgi on kinni pandud. Aga kui arve vaadata, siis tegelikult elab väga suur hulk postiteenuse saajaid Tallinnas, Tartus või nende kahe suure keskuse ümbruses! Samas on selge, et Tallinnas pole puudust ei pangaautomaatidest ega -kontoritest.
Turvaline ja paindlik süsteem
Keerulisem on lugu maapiirkondadega, kus pole pangakontoreid ega -automaate. Siin tulevad appi postipank ja pangabussid, kus kõiki pangatoimetusi teha saab ning mis peatselt oma liikumispiirkonda veelgi laiendavad. Seeniorklientidele teevad pangad soodustusi.
Abi saab alati pangatöötajalt. Mitmes kontoris on tööl klienditeenindajad, kes on ise 60-aastased või vanemad ning aitavad heal meelel eakal kliendil pangamaailmas igapäevaseid toimetusi teha.
Uus väljamaksmise süsteem panga kaudu on turvaline, sest inimene ei pea korraga välja võtma terve kuu pensioni. Samuti vähenevad võimalikud riskid nagu raha kaotamine või röövli ohvriks langemine. Meenutan hiljutist juhtumit ühes Tallinna postkontoris, kus vanainimeselt rööviti terve kuu pensioniraha vahetult pärast seda, kui ta selle kassast kätte oli saanud.
Uus süsteem on ka paindlik. Postisüsteemi kaudu on inimesel juurdepääs rahale vaid teatud kuupäeval, pangas aga saab oma raha pidevalt kasutada, sooritada vajalikke tehinguid, sõlmida lepinguid jne.
Raha kojutoomiseks tuleb teha taotlus
Pensionisaajate hulgas on ilmselgelt neid, nii linnas kui maal, kes on liikumispuudega või keda halb tervis kodus hoiab. Neile tuuakse pension endiselt riigi kulul koju kätte, kui nad esitavad pensioniametile taotluse.
Valikuvõimalus on ka kõigil teistel toetuste saajatel. Kui nad ei soovi saada pensioni pangakontole ja eelistavad postiteenust, aga nende soov pole piisavalt põhjendatud, tuleb neil endil kojukande eest tasuda.
Ka kohalikud omavalitsused saavad õla alla panna. Nimelt eraldab riik igal aastal neile raha toimetulekutoetuste maksmiseks. Igal aastal on siin raha üle jäänud, näiteks sel aastal arvatavalt 60 miljonit. Loomulikult on raha ülejäägid maakonniti üsna erinevad, mõnes kohas on paraku raha pigem puudu. Kuid kui raha jääb üle, on võimalik inimesele parimat võimalust otsides kasutada ülejääki ka pensionide kojukande eest maksmiseks. Või kui pensioni- või toetusesaajal oma pangakontot pole, saab volituse alusel kasutada teise isiku, näiteks täisealise lapse või teise usaldusisiku pangaarvet.
Kuigi Eestis on praegu rasked ajad, on kindel, et inimesed saavad pensioni täna ja edaspidi ning see kasvab nii, nagu seaduses ette nähtud.
MARET MARIPUU, sotsiaalminister
