Räpina sadamahoones ja laeval Seto Line peetud mõttevahetusel Peipsimaa kultuur ja/või turism tõdeti vajadust teha veelgi tihedamat koostööd erinevate piirkondade vahel ning tutvustada vaatamisväärsusi ja puhkamisvõimalusi veelgi mitmekülgsemalt.
Mõttevahetusel setu kultuuripärandist rääkinud Setomaa Turism MTÜ eestvedaja Ülle Pärnoja kinnitas, et Peipsimaa turismiarendajatel on rohkesti huvitavaid ja häid ideid, mis tuleks aga kokku koondada.
“Turist tuleb alati kuskilt ja läheb kuhugi. Talle on tarvis pakkuda võimalust saada oma teel võimalikult palju elamusi. Senini on Peipsimaa piirkonna turismiarendajad suuresti omaette tegutsenud. Tasuks aga mõelda rohkem koostegemisele. Turismikeskused on küll maakondlikud, turismiettevõtlus ületab aga suuresti administratiivseid piire. Näiteks paikneb Setumaa koos oma traditsioonide, looduse ja kultuuriväärtustega nii Põlvamaal kui ka Võrumaal,” rääkis Pärnoja, kes alustas oma ettekannet setukeelse tervituslauluga.
Tõde poluvernikutest
Turismimarsruudi Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg andis ülevaate eesti talupojakultuuri, saksa mõisniku kultuuri ja vene vanausuliste kultuuri koondumisest Peipsi-äärsesse paikkonda, kust leiab Alatskivi lossi, põllud ja aiad Peipsi sibulaga ja palju muud põnevat. Ida-Virumaal asuva Iisaku muuseumi perenaiselt Anne Nurgamaalt saadi teada selles kandis kunagi elanud, ülejäänud ühiskonnast eraldi hoidnud rahvakillust poluvernikutest, kelle igapäevane keel koosnes nii eesti kui ka venekeelsetest sõnadest.
“Juba Eesti esimesel iseseisvusperioodil sai poluvernik aga lihtsalt pilkesõnaks kahest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit inimeste kohta,” selgitas ta.
Tuuli Elstrok Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest kõneles sellest, kuidas Peipsimaa kui kultuuriturismi sihtkoht rohkem esile tuua.
Seminaril said turismiedendajad tuttavaks MTÜ Peipsimaa Turism uue eestvedaja Kadi Ploomiga, kes on olnud ametis mõned kuud. Koosolijaid tervitas ka Räpina vallavanem Teet Helm, kes andis teada, et tänavu sügisel on vesi Lämmijärve ääres sadamas eriliselt madal ning avaldas arvamust, et on tarvis Lohusuust ekskavaator kohale tuua.
Mõttevahetus jätkus laeval
Madala vee tõttu sõidutati turismiarendajad paatidega keset järve seisnud laevale Seto Line, millega sõideti uudistama Piirissaart. Laevareis lõppes Kavastu sadamas, kust bussiga uuesti Räpina sadamasse sõideti, et autodega koduteele asuda. “Veematkal toimusid ka töötoad, kus samuti jätkasime juttu turismiteemadel,” ütles seminaril osalenud Mustveee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina.
“Turismiettevõtlust hakkab mitmekülgsemaks muutma ka kalandus. Harrastuskalandus on turistidele tervislikuks puhkuseks ja meeldivaks ajaviiteks. Võimaluse korral pakutakse kalaroogi ka turistidele. Huvireisijaid on võimalik sõidutada ka mõne kalalaevaga, tulevast aastast hakkab aga Peipsil marsruudil Omedu – Varnja sõitma ka reisilaev,” rääkis MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk.
Jõgevamaalt osalesid mõttevahetusel ka MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda juhataja Aive Tamm, Saare vallavolikogu esimees Andri Plato ja MTÜ Piltijad eestvedaja Johannes Haav.
Seminari Räpina sadamas ja laeval korraldasid MTÜ Peipsimaa Turism, Jõgevamaa Koostöökoda, Tartumaa Arendusselts, Peipsi Alutaguse Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja Piiriveere Liider.
MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk ütles, et tulevast aastast hakkab Peipsil marsuudil Omedu – Varnja sõitma ka reisilaev.
i
JAAN LUKAS
