Mustvee piirivalvekordoni piirivalvurid valmistuvad uueks navigatsioonihooajaks. Et Peipsi järv on piiriveekogu, tasub teada täpseid piiri koordinaate.
- aastal tähistatakse 200 meetrit piirirežiimi alast Peipsil poidega, siis ei saa enam niisama lihtsalt võõra riigi terriooriumile eksida. Iga kilomeetri tagant suisa silmaga nähtavad poid tähistavad piirirežiimi ala kulgemist, lisaks on plaan tähistada ka piir. Piiri ei tähistata enne, kui idanaabriga on ratifitseeritud piirileping. “Talvel paneme tähised iga 100 meetri järel, kuid ikka sõidetakse nendest mööda,” tunnistas Mustvee piirivalvekordoni ülem Jalmar Ernits. Tema sõnul kipuvad harrastuskalurid otsima rüsijääd või tumedamat jääd, kuhu kalastama jääda, ja sellepärast sageli piiritähiseid ei märgatagi.
Järvele registreerimine jääb
Nõue järvele minnes ja sealt tulles end lähimas piirivalvekordonis registreerida jääb. “Siis on täpselt teada, kui palju inimesi on järvele läinud, kui palju paate on järvel ja kus nad on. See on oluline ka pääste ja piiri valvamise seisukohalt, et seaduserikkujad ei tunneks end väga vabalt ning et meie päästjad teaksid, milleks me teoreetiliselt peaksime valmis olema, kui tuul peaks äkki tõusma või muud ootamatut ette tulema,” rääkis Mustvee kordoni ülem.
Tema sõnul peab paadis olema korralik varustus vastavalt meresõiduohutuse seadusele. Kindlasti ei tohiks unustada päästevesti. Meil on kurbi näiteid, kuidas päästevestita järvele läinud inimestega on õnnetus juhtunud. Kindlasti tasub kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon ning vajalikud dokumendid.
Kui satute järvel ohtu või märkate, et keegi on ohus, tuleb võtta ühendust lähima kordoni, mere- või lennupääste koordinatsioonikeskusega või hädaabikeskusega. Võimalusel tuleb osutada hädasolijale abi, kuid kindlasti ei tohi panna ohtu enda ja teiste elusid. Vajadusel võiks kasutada ka hädasignaali, näiteks signaalraketti. Helistades teavitage konkreetselt, mis juhtus, kus juhtus, kas inimesed on ohus, jätke oma nimi ja telefoninumber, vastake küsimustele lühidalt ja konkreetselt ning ärge lõpetage kõnet enne, kui selleks antakse luba. Alati tasub säilitada rahu ja kaine mõtlemine.
Järvelt lahkudes on oluline piirivalvekordonit tagasijõudmisest teavitada. Kindlasti tuleks veenduda, et kõik järvele läinud kaaslased on samuti tagasi jõudnud.
Vastavalt režiimieeskirjale, peavad kõik piiriveekogu kaldal olevad veesõidukid olema kinnitatud ja lukustatud. Neid ei tohi lahtiselt hoida, et nad tuulega niisama järvele triivima ei satuks ja võõrad neid kasutada ei saaks.
Talv oli keeruliste jääoludega
Tänavune talv oli keeruliste jääoludega – erinevatel Peipsi järve osadel oli jääkatte tugevus erinev. See sõltus ka tuulest. Ida prefektuuri valitsemisalas ehk Mustveest Vasknarvani lubati pikemalt jääle, Mustveest lõuna poole jälle lühemaks ajaks. Kaldalt vaadates tundus inimestele, et ohtu ei ole, kalurid olid piirivalvurite peale pahased.
Kevade poole mängib Peipsil väga suurt rolli jää struktuur – ka poolemeetrisest jääst võib läbi kukkuda. Sügisene jää pragiseb ja hoiatab, kuid kevadine ei hoiata inimesi.
Peipsi jääle minek keelati Jõgeva- , Tartu- ja Põlvamaa piires juba 10. veebruarist. Hiljem märtsis külmadega jääle minna ei lubatudki. Tänavu talvel tekkis jää lõunatuulega ja läks Peipsi põhjaossa ning tänu sellele sai ida prefektuur lubada kaluritel kauem järvel käia. “Piirivalvurid ei aja kellegagi kiusu, kui mõõtmise andmed näitavad, et jää on nõrk, siis järvele ei saa,” tõdes Ernits. Peipsi näitas tänavu seda külge ka, et piisavalt tugeva tuulega liigub ka tugev jää. Näiteks 18. märtsil oli tugev loodetuul, mis pärast keeras läände ja lükkas üleval jää minema, kilomeetrite kaupa oli lagedat vett. Jää liikus tol päeval väga hea tempoga, kokku toodi Mustvee kordoni hõljukiga jäält ära 15 inimest. 65 isikut said korralduse järvelt maale naasta, nad olid sellel osal, mis hakkas kohe-kohe liikuma või lausa serva peal. Seal ei olnud enam turvaline, ka kilomeetrine jää kalda servas võis liikuma hakata. Sellel päeval olid kaasatud päästeamet, Mustvee ja Alajõe hõljukid, Tallinnast oli kohale kutsutud helikopter.
Mustvee lõigus oli tänavu talvel kokku 14 režiimi rikkumise juhtumit.
HELVE LAASIK
