Peipsi piirkonnas ühinemisläbirääkimisi pidavad seitse omavalitsust valivad haldus- ja juhtimismudelit ning võimalikke rakendamise viise – kas tulevad piirkondlikud sihtasutused või hallatavad asutused või kui palju teenuseid saaks kohtadele delegeerida. Samas on laua taga omavalitsusi, kes n-ö istuvad kahe tooli peal.
Tänavu 29. juunil tegi Saare vallavolikogu ettepaneku Avinurme, Lohusuu, Kasepää, Torma, Palamuse ja Pala vallavolikogule ning Mustvee linnavolikogule läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Jõgevamaa ja Ida-Virumaa Peipsiäärses regioonis võiks moodustuda kohalik omavalitsus, mis on rikka ajaloo- ja kultuuripärandiga, asustuse mõttes ühtne, ilma suuremate keskusteta piirkond, millel on tugev potentsiaal edasiseks arenguks, seisis ettepanekus. Läbirääkimiste laua taga on seitse omavalitsust, Pala teatavasti ühineda ei soovi.
“Oluline on seegi, et omavalitsused on peaaegu ühesuurused ja neil on valdavalt ühesugused probleemid. Selles piirkonnas on viimase enam kui 20 aasta jooksul tehtud koostööd erinevates valdkondades: arendustegevus, puhke- ja turismimajandus, ettevõtluskeskkond, pikaajaliste töötute aktiviseerimine, jäätmekorraldus, LEADER koostöö, kalanduspiirkonna arendamine,” ütles Saare vallavanem Hannes Soosaar.
Tema sõnul on seni suurim takistus loodava suurvalla haldus- ja juhtimismudeli ebamäärasus ehk asjaolu et paljud läbirääkijad tajuvad asju väga erinevalt.
“Läbirääkimiste laudades on tõstatunud nii ääremaastumise kui teenuste säilimise küsimused. Ühinemisleping aitab kindlasti maandada teatud osa hirme, samas tuleb olla meie inimestel lõpuni aktiivne ja seista oma külade eest. See on täna nii ja see jääb ka edaspidi,” ütles Torma vallavanem Triin Pärsim.
Hannes Soosaar tunnistas, et ajagraafik on väga tihe ja pingeline, kuid Peipsi piirkonnas on saavutatud hea koostöötahe kiiresti ja konstruktiivselt edasi minna. “Ülitähtsad otsused peaksid praeguses etapis ehk enne ühendvalla volikogu tööle asumist olema minimaalse detailsusega, seega ei ole mõistlik kiirustades kokku leppida erinevates pisidetailides, arvestamata et uus volikogu on seaduslikult ainupädev hiljem neid ümber- või maha tegema. Seega tuleks praegu põhimõttelised asjad nagu valla territoorium, nimi, keskuse aadress, eesseisvate valimistega seonduvad otsused ja põhimõtteline haldusmudel vähemalt esimeseks valimisperioodiks ehk neljaks aastaks kokku leppida.”
Torma istub kahe tooli peal
Samas on Torma valla olukord keeruline, kuna läbirääkimistel osaletakse kahes piirkonnas ehk laua taga ollakse ka Jõgeva piirkonnas. “Mõneti on see meile kasulik, ennekõike informatsiooni ja otsuse tegemiseks ning kaalutlemiseks sisu hankimisel. Teisalt on keeruline motiveerida lauas istujaid ühiseid põhimõtteid välja töötama, kui ei teata täpselt ühinejate arvu,” märkis Pärsim.
Tema sõnul tegi Torma volikogu Jõgeva suuna otsuse kahel põhjusel. “Esiteks rahvaküsitlus ja teiseks majanduslik kaalutlus. Viimane ennekõike EL ja muude meetmete toetuste kasutamise mõistes. Konkurss haridusvaldkonna taristu parandamisele on Peipsi piirkonnas suurem ja toetuse saamise võimalused väiksemad. Näiteks CO2 kvoodi osas on Jõgeva piirkonnas võimalik esitada ühinevate kohalike omavalitsuste peale kaks taotlust, Peipsi pool üks.”
Valla poolitamist ehk Sadala kandi kui endise Laiuse kihelkonna osa Jõgeva vallaga liitumist Tormas ei pooldata. “Volikogu on olnud seda meelt, et meie inimestele on kõige mõistlikum minna ühinemisele tervikliku vallana. Torma vallal on väga head koostöökogemused ja suhted mõlemas piirkonnas. Torma vald on uuringute kohaselt Jõgeva linna ja Mustvee linna mõjusfääris. Me olemegi raske valiku ees. Siin tuleb panna ühelt poolt kaalukausile tunnetus ja emotsioon, teisalt majanduslikud põhjendused. Kas me tahame alustada lasteaia korrastamisega 2017 või ootame sellega veel viis kuni kümme aastat? Millal saame koolivõrgud pärsielt korda või tänavad valgustatud? Finantsanalüüs näitab, et ilma toetusteta me ei ehita,” rääkis Pärsim.
Palamuse keskuseks Mustvee?
Peipsi piirkonnas on läbirääkimiste laua taga jätkuvalt ka Palamuse vald. “Peipsi poolega läbirääkimiste jätkamise valis Palamuse eelkõige seetõttu, et vallaelanike esmane vaade ühinemissuunal – Tartu vald pole oma lõplikku vastust andnud ei Palamusele ega ka Tabiverele. Samas Jõgeva piirkonna läbirääkimised olid sel hetkel äärmiselt tsentraliseeritud juhtimis- ja haldusmudeli kesksed, mida me ei pea sobivaks arenguks Palamuse piirkonnale,” teatas Palamuse vallavanem Rait Persidski.
Vallavanem tunnistas ka, et Palamuselt praegu ühtegi bussi otse Mustveesse kui võimalikku Peipsi piirkonna keskusesse ei käi.
Samas on kõik praegused vallavanemad seda meelt, et kohapeale peaksid jääma kõik praegu saadavad teenused ning võimalusel lisanduma näiteks pangaautomaat. Haldusreformi tulemusena ei tohi halveneda teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, väitsid vallajuhid.
Suurvalla volikogud erakonnastuvad?
Kui järgmistel valimistel saab tänu ringkonnamandaadile praegusest ühinevast vallast veel paar inimest suure ühendvalla volikokku, siis ülejärgmistel võib juhtuda, et ühes suures valimisringkonnas ei pääsegi piirkonna esindaja volinikuks ja piirkond jääb kohalikus omavalitsuses täiesti esinduseta.
“Praegu ei ole veel kokku lepitud, kas 2017. aasta oktoobris tulevad erinevad valimisringkonnad või üks valmisringkond. Igas endises vallas peab tulevikus olema nn piirkonnajuht, kes viib kõige olulisema info vallavalitsusse ja vastupidi. See, kas ta on ametlik vallavalitsuse liige või kuidagi teistmoodi, on veel lahtine. Usun, et Peipsi piirkonnas saavad oma esindaja kõik piirkonnad ka tulevikus, kuna ühinevad omavalitused on ühesuurused ja neil on valdavalt sarnased probleemid. Meil ei teki nii suuri erisusi, et nt üks omavalitsus on 5500 inimesega ja teine 700 inimesega. Siis oleks see oht olemas. Peipsi piirkond ongi asustuse mõttes ühtne, ilma suuremate keskusteta piirkond, millel on ka tugev potentsiaal edasiseks arenguks. Võrdne väikevaldade liit annab meile tulevikus kindlasti rohkem võimalusi kaasa rääkida kohaliku elu küsimuste otsustamisel ning aitab säilitada elu piirkonnas. Maksimaalselt peab säilima vallaelanike hääle kaal kohaliku elu küsimuste otsustamisel, regionaalsed investeeringud ning kodulähedased teenused,” rääkis Hannes Soosaar.
Triin Pärsim tunnistas, et Torma valla elanike senine valimisaktiivsus näitab, et meie piirkond ei jää uues suures volikogus esinduseta.
“Küsimus on pigem selles, kui poliitiliseks lähevad kohalikud valimised. Kas tekivad veel valimisliidud või pannakse kokku erakondade nimekirjad. Meie inimestel on väga hea kokkuhoidmise ja koondumise kogemus. Kui on oht, et jääme kõrvale, siis kindlasti tõuseb aktiivsus veelgi. Kindlasti aitab kaasa piirkondade hääle kuuldavaks tegemisele kogukonnakogude süsteem. Hetkel on see mõeldud puhvrina suure volikogu ja külade vahele, nendesse piirkondadesse, kus kogu loomise soov tekib.”
Rait Persidski hinnangul on arvatavasti üheks haldusterritoriaalse reformi eesmärgiks seaduseandjate poolt vaadates muu hulgas ka kohalike omavalitsuste erakonnastamine.
HELVE LAASIK
