Esmaspäevast, 1. septembrist algas Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel sügisene kalapüügihooaeg. Hindu silmas pidades on kõige tulusam püüda koha, mille kasv on aga tänavu tagasihoidlikuks jäänud.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ütles, et püügihooaja avamisel lähtuti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise komisjoni kokkulepetest Peipsi järvistu kalapüügi korraldamisel.
“Püüda on võimalik põhja- ja pöörinoodaga ning võrguga. Põhjanoodaga võib püüda 10. oktoobrini, teiste püügivahenditega niikaua, kuni kvoote jätkub.
Lähtudes Eesti-Vene kokkulepetest, on alandatud koha alammõõtu, milleks on 30 sentimeetrit. Sellest väiksemad kalad tuleb kaluritel vette tagasi lasta. Alamõõdu osas on kavas Venemaaga veel läbi rääkida,” lausus ta.
“Mõned päevad tagasi tegid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Väino Vaino juhtimisel katsepüüki ja kui tulemused selguvad, tuleb ehk koha kaitsmiseks selle kala püügi reguleerimiseks midagi ette võtta,” märkis Märtin.
Alamõõdulist koha on palju
“Alamõõdulist koha on tõesti palju ja seda võibki pidada alanud püügihooaja üheks valuküsimuseks,” lausus Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
Pala valla ettevõtte, osaühingu Kalameister püügijuht Aivo Kähr avaldas lühiusutluses arvamust, et püügihooaja alguse kehtestamisega võinuks mõne nädala oodata, kuni koha suuremaks kasvab. “Esmaspäeval sõitis meil aga kala püüdma kuus kalalaeva kahekümne mehega. Püüame põhjanooda, võrgu ja mõrraga kogu Peipsi järve piirkonnas põhjast lõunani.” Kähri sõnul realiseerib Kalameister kala nii Eestis turul kui ka töötlejatele.
Töötlevate ettevõtete huvid
“Meie ettevõte tegeleb nii kala püügi kui ka töötlemisega. Seega on oluline, et tööstusele, kus rakendatud üle saja inimese, tööd jätkuks ja tootmist teatud perioodiks seisma panema ei pea,” ütles Peipsi Kalurite Ühingusse kuuluv ettevõtja Paul Kärberg.
“Tööstuse käekäigu huvides oleks kõige parem püüda ahvenat, sest seda saab Euroopa Liidu nõuete järgi paremini töödelda,” märkis Kärberg.
“Sügisene püügihooaeg jääb liiga lühikeseks ja ka kvoodid on väikesed,” nentis firmajuht.
“Püügihooaegade kehtestamisel ja nende pikkuse määramisel tasuks lähtuda ka ilmastikuoludest, mis on igal aastal erinevad. Samuti tasuks mõelda, kas võimaldada ahvenapüüki kevadisel kudemisperioodil. Seda küll lubatakse, kuid ahvena kvaliteet pole siis eriti hea,” lausus Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing.
“Olen ise harrastuskalur ning selle loodusesõbraliku ja tervisliku tegevuse tõsine pooldaja. Samas arvan, et harrastuskalandus vajaks ka senisest põhjalikumat riiklikku reguleerimist. Vaja oleks mõelda, kuidas harrastajate püütud koguseid kvoodi alla saada. Vääriskala püüdmisel võiks harrastajatele kehtestada teatud kogusepiirangud.
Kui hobikalur soovib aga suuremal hulgal kala püüda, võiks ta hakata kutseliseks kaluriks ning eelnevalt selleks vajaliku eksami sooritada,” lisas Saksing.
i
JAAN LUKAS
